Rubriik
Valdkond
Aasta
Parnass ja agoraa
Kriitikaülevaated olid omal ajal Eesti NSV kirjanike kongresside oluline osa. Siis võeti kirjanduskriitika ette viis- või kuusaastakute kaupa, kuni 1990. aastate alguses ülevaadete tegemise ja avaldamise regulaarsust tabas katkestus, nagu sai paradigmamuutus osaks kogu kultuurile. Katkestusest saigi moesõna. Jutuks tuli kriitika aga ikka, seda väärtustati ja uuritigi, eriti selliste pühendunud kirjandusteadlaste poolt nagu Maie Kalda ja Rein Veidemann. Uue regulaarsuse poole rühkimine algas aga alles aastal 2003, mil Keele ja Kirjanduse kaht numbrit läbis vahepeal rohtuda jõudnud teid taastanud kolleegi Marin Laagi artikkel „Kirjatäht kriitika kammitsas” (Laak 2003).
Kriitikat kannab peamiselt kultuuriajakirjandus ja see on õnneks ilmunud katkestusteta. Kui vaadata ajakirjade…
Kriitikat kannab peamiselt kultuuriajakirjandus ja see on õnneks ilmunud katkestusteta. Kui vaadata ajakirjade…
Eesti vältesüsteemi olemusest
Mati Hint on oma artikli „Kolme häälikuvälte eksituse mehaanika” (2015) ehitanud üles kriitikana minu artikli „Eesti keele sõnaprosoodia lõuna-läänemeresoome taustal” (Pajusalu 2014) kohta. Nimetatud artiklis lähtun eesti välteid liivi ja vadja keelega võrreldes kõnetakti- ehk sõnavälte kontseptsioonist. Mati Hint peab seda kontseptsiooni häälikuvälte teooria edasiarenduseks. Püüan järgnevaga näidata, et sõnavälte teooria on olemuslikult veel kaugem häälikuvälte omast kui silbivälte teooria. Pean vajalikuks kohe rõhutada, et minu ja Hindi suhtumises häälikuvälte teooriasse ning sellest tulenevatesse hädadesse põhimõttelist erinevust ei ole. Erinev on meie arusaam hääliku-, silbi- ja sõnavälte teooria suhtest. Ning ka sellest, mis on tänapäeva fonoloogia.
EESTI VÄLDETE PRAEGUNE UURIMISSEIS
Oma eelnimetatud…
EESTI VÄLDETE PRAEGUNE UURIMISSEIS
Oma eelnimetatud…
Kassi maja
Siinse artikli aluseks on ettekanne A. H. Tammsaare Muuseumi 10. sügiskonverentsil „Kodu kuvand eesti kirjanduses läbi aegade”, mis toimus 1. detsembril 2014.
Kodu kuvand Mati Undi loomingus ei tundu iseenesestmõistetava teemana. Mati Unt on ikka olnud eesti kirjanduse (ja teatri) kass, kes kõnnib omapead. Ning tema varased teosed on palju rohkem inimese- kui kohakesksed.
Ometi. Inimsuhted leiavad alati aset k u s k i l ning ruumisuhted on implitsiitselt olemas ja mängivad olulist rolli ka igas Undi teoses. Enamgi. Võib püstitada hüpoteesi, et nad ei ole lihtsalt kohalolevad, vaid n-ö peegelfunktsioonis inimsuhetega, moodustades tähendusüksusi, mille kaudu Undi teksti allhoovustesse siseneda.
1960. aastate noore…
Kodu kuvand Mati Undi loomingus ei tundu iseenesestmõistetava teemana. Mati Unt on ikka olnud eesti kirjanduse (ja teatri) kass, kes kõnnib omapead. Ning tema varased teosed on palju rohkem inimese- kui kohakesksed.
Ometi. Inimsuhted leiavad alati aset k u s k i l ning ruumisuhted on implitsiitselt olemas ja mängivad olulist rolli ka igas Undi teoses. Enamgi. Võib püstitada hüpoteesi, et nad ei ole lihtsalt kohalolevad, vaid n-ö peegelfunktsioonis inimsuhetega, moodustades tähendusüksusi, mille kaudu Undi teksti allhoovustesse siseneda.
1960. aastate noore…
Hoiakud tõlkimise kohta ehk kuidas defineeritakse tõlkimist
Arusaamine sellest, mida tõlkides tehakse või mida kujutab endast tõlkeprotsess, on olnud juba pikemat aega tõlkeuuringute huviorbiidis. Tõlkimise kohta on välja kujunenud teatud hoiakud ja ka tõlketeadus oma praegusel kujul, alates 1970. aastatest, hoiab endas arvutult metafoore ning definitsioone, mis erinevad üksteisest palju, kuid millest ükski ei pretendeeri ainuõige või läbinisti vale tiitlile.
1960.–1970. aastatel oli olukord tõlkimise defineerimisel lihtsam. „Tõlkimist määratleti peamiselt ekvivalentsusteooriate abil ja tõlketeaduse eesmärk oli nimetatud ekvivalentsussuhete modaalsuse kirjeldamine” (Pym 2007: 154).(1) Ekvivalentsusteooriaid on erinevaid, kuid neid kõiki ühendab eeldus, et lähte- ja sihtteksti vahel peab olema selge ühisosa (Panou 2013). Milline see ühisosa täpselt olema peaks, on…
1960.–1970. aastatel oli olukord tõlkimise defineerimisel lihtsam. „Tõlkimist määratleti peamiselt ekvivalentsusteooriate abil ja tõlketeaduse eesmärk oli nimetatud ekvivalentsussuhete modaalsuse kirjeldamine” (Pym 2007: 154).(1) Ekvivalentsusteooriaid on erinevaid, kuid neid kõiki ühendab eeldus, et lähte- ja sihtteksti vahel peab olema selge ühisosa (Panou 2013). Milline see ühisosa täpselt olema peaks, on…
Regilaulu teisenemised ja piirid
Järjekorras kaheksas regilaulukonverents „Regilaulu teisenemised ja piirid/The Transformations and Borders of regilaul”, mis toimus 26.–27. novembril 2014 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis, oli pühendatud regilaulutraditsiooni teisenemistele ja piiridele – nii traditsiooni piiresse jäävatele muutumistele, piiripealsetele kui ka piire ületavatele nähtustele ja teemadele.(1) Kõne alla tulid lisaks regilaulule ka siirdevormilised ja lõppriimilised laulud, vaimulikud värsid ja laulud, autoriluule ning laulutõlked eesti, soome ja saami traditsioonis. Konverentsi esinejad olid tavapäraselt Eesti ja Soome mälu- ja teadusasutustest: Eesti Keele Instituudist, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Helsingi ülikoolist, Oulu ülikooli Giellagasi instituudist, Soome Kirjanduse Seltsist ning Tartu Ülikoolist.
Mari Sarv (ERA) tutvustas konverentsi…
Mari Sarv (ERA) tutvustas konverentsi…
Mitut moodi kodust
A. H. Tammsaare muuseumi näitusest „Kus on kirjaniku kodu? Tallinna kirjanike kodud 21. sajandi algul” tõukuvalt toimus 1. detsembril Kadriorus muuseumi 10. sügiskonverents „Kodu kuvand eesti kirjanduses läbi aegade”. Ettekanded olid liigendatud kolmeks alaosaks: kodu ja kodutud, kirjanikud, omailmad.
Esimese ploki avas Mari Sarv ettekandega „Eestlaste kodukogemus: rahvaluulearhiivi kodupärimuse kogumisaktsioonist”, mis kaardistas põhilisi tendentse Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumisaktsiooni „Millest tunnen oma kodu?” seni laekunud vastustes. Kõrvutades neid varasemate rahvaluulekogude andmetega, tulevad esile mitmesugused muutused tänapäeva eestlaste suhtumises kodusse, näiteks võib välja tuua juba põliste linlaste lood, olulisel kohal on suhe linnamaastikuga ning kodude vahetused.
Rein Veidemanni „Kodu Eesti (kirjandus)kultuuri südamesõnana” juhtis tähelepanu…
Esimese ploki avas Mari Sarv ettekandega „Eestlaste kodukogemus: rahvaluulearhiivi kodupärimuse kogumisaktsioonist”, mis kaardistas põhilisi tendentse Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumisaktsiooni „Millest tunnen oma kodu?” seni laekunud vastustes. Kõrvutades neid varasemate rahvaluulekogude andmetega, tulevad esile mitmesugused muutused tänapäeva eestlaste suhtumises kodusse, näiteks võib välja tuua juba põliste linlaste lood, olulisel kohal on suhe linnamaastikuga ning kodude vahetused.
Rein Veidemanni „Kodu Eesti (kirjandus)kultuuri südamesõnana” juhtis tähelepanu…
Harali pärimus
12. detsembril toimus Tartu Ülikoolis Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse ja Eesti Kirjandusmuuseumi eesti rahvaluule arhiivi seminar „Harali pärimus”. Seekordne seminar oli pühendatud lõunaeesti pärimuse erinevatele vormidele: käsitlemist leidsid nii rahvaluule üksikžanrid ja -ilmingud kui ka pärimusega üldisemalt seotud problemaatika enne ja nüüd. Mitmes ettekandes ja sõnavõtus arutleti selle üle, kuidas folkloor kajastab oma ajastut ning kuidas folkloori kaudu toimub tegelik reaalsuseloome meie igapäevases elus.
Seminari avasõnad ütles eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu (TÜ), kes arutles pärimuse ja pärandi mõistete kasutamise üle ning juhtis tähelepanu asjaolule, et sageli seab nende mõistete kasutamine definitsioonist lähtudes ette teatud piirid ning…
Seminari avasõnad ütles eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu (TÜ), kes arutles pärimuse ja pärandi mõistete kasutamise üle ning juhtis tähelepanu asjaolule, et sageli seab nende mõistete kasutamine definitsioonist lähtudes ette teatud piirid ning…
Lühikroonika
• 2.–6. veebruarini toimus Tartu Ülikoolis kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli (KTKDK) raames doktorantide talvekool „Circulation and Collaboration: Perspectives for/in Interdisciplinarity”.
Kaasaegset maailma iseloomustab uute võrgustike, taristute ja kanalite teke, mis võimaldab infol liikuda enneolematu intensiivsusega. KTKDK viienda talvekooli keskseteks märksõnadeks olid ringlemine ja koostöö. Nende mõistete kriitiline rakendamine võimaldab uudsetest vaatenurkadest selgitada erinevaid XXI sajandi kultuurilisi ja sotsiaalseid, aga ka teaduslikke tegevusi.
Talvekoolis esinesid ettekannetega Penelope Harvey (Manchesteri ülikool), Martin Stokes (Londoni King’s College), Regina F. Bendix (Göttingeni ülikool), Matti Sintonen (Helsingi ülikool), Thomas A. DuBois (Wisconsin-Madisoni ülikool), Lars Elleström (Linnæuse ülikool), Alexei Yurchak (California ülikool, Berkeley) ja Pärtel Piirimäe…
Kaasaegset maailma iseloomustab uute võrgustike, taristute ja kanalite teke, mis võimaldab infol liikuda enneolematu intensiivsusega. KTKDK viienda talvekooli keskseteks märksõnadeks olid ringlemine ja koostöö. Nende mõistete kriitiline rakendamine võimaldab uudsetest vaatenurkadest selgitada erinevaid XXI sajandi kultuurilisi ja sotsiaalseid, aga ka teaduslikke tegevusi.
Talvekoolis esinesid ettekannetega Penelope Harvey (Manchesteri ülikool), Martin Stokes (Londoni King’s College), Regina F. Bendix (Göttingeni ülikool), Matti Sintonen (Helsingi ülikool), Thomas A. DuBois (Wisconsin-Madisoni ülikool), Lars Elleström (Linnæuse ülikool), Alexei Yurchak (California ülikool, Berkeley) ja Pärtel Piirimäe…
In memoriam. Tapani Lehtinen
Möödunud aasta novembri lõpul suri Helsingi ülikooli soome keele professor, soome keele ja läänemeresoome keelte ajaloo uurija Ahti Tapani Lehtinen. Tema elutöö soome keele uurija ja õppejõuna kestis tervelt nelikümmend aastat alates 1967. aastast kuni pensionini. Lühikese erandi moodustab Petroskois 1973–1975 soome keele välislektorina veedetud kaks aastat.
Tänapäeva seisukohast oli elu 1960. aastail hoopis teisest maailmast. Ka elu tolleaegses Soomes, Tapani Lehtise üliõpilasaastail oli hoopis midagi muud. Välismaal käidi harva, töökoht leiti lähedalt ja kokkukuuluvus sellega kujunes sageli eluaegseks. Tapani Lehtise akadeemilisele elule oli otsustav, et ta võeti juba enne õpingute lõpetamist assistendiks soome keele morfoloogia arhiivi Helsingi ülikoolis. Umbes kümme…
Tänapäeva seisukohast oli elu 1960. aastail hoopis teisest maailmast. Ka elu tolleaegses Soomes, Tapani Lehtise üliõpilasaastail oli hoopis midagi muud. Välismaal käidi harva, töökoht leiti lähedalt ja kokkukuuluvus sellega kujunes sageli eluaegseks. Tapani Lehtise akadeemilisele elule oli otsustav, et ta võeti juba enne õpingute lõpetamist assistendiks soome keele morfoloogia arhiivi Helsingi ülikoolis. Umbes kümme…
Aino Suitsu päevaraamat, ajastudokument ja kirjandusteos
Aino Suitsu „Päevaraamat 1901–1964” on kaunis raamat nii kujunduselt kui ka sisult. Kindlasti oleks kirjutaja selle välist ilu ning maitsekust hinnanud, sest oma päevikus on ta kriitiline Välis-Eestis ilmuvate raamatute odava ning koleda välimuse suhtes. Mahuliselt on päevik paratamatult ebaproportsionaalne, suure raidejäljega keskmes. Selle teadmata pikkusega keskmine osa, mis käsitleb Aino Suitsu ligi kahte kümnendit tegusat elu Eestis, hävis mitte peidikus või tsensuuri tõttu, vaid Suitsude Tartu kodu põlemisel 1941. aastal. Seega üle poole päeviku ligi 600 leheküljest kirjeldab elu Rootsi paguluses, saatuse jagamist nende eestlastega, kes 1944. aastal põgenesid Teise maailmasõja jalust läände. Justkui tasakaalustamaks Aino Suitsu päeviku keskmise…
Kui poleks (olnud) kodu, poleks eksiili
2008. aastast ilmuva humanitaarajakirja seekordne number, nagu koostajad Kadri Tüür ja Marin Laak saatesõna pealkirjaski rõhutavad, on „[e]ksiilkirjanduse pingeväljadest tekstide ja kontekstide kaudu”, kirjutajateks Tiina Ann Kirss, Maret Vaher, Krista Keedus, Maarja Vaino, Õnne Kepp, Brita Melts, Maarja Hollo, Sirje Olesk, Marin Laak, Triinu Ojamaa, Kristel Karu-Kletter. Valdav osa käsitlustest seostub Karl Ristikivi loominguga, üks (Maarja Hollo) keskendub Bernard Kangro Tartu-romaanidele, lisaks Hollo kommentaar Bernard Kangro arhiivist leitud käsikirjale „Sõit Rooma”. Oleski ja Laagi artiklid avavad Välis-Eesti ja Kodu-Eesti keerulist suhestatust isikute ja põlvkondade raames, vaetakse keskuse ja perifeeria vahekorda. Viimaste aastate massilise väljarännuga (peamiselt Soome või siis pendelrändega Eesti…
Linnulennuline sööst üle kummaliste pealkirjade
On ikka nii, et mees, kes elus midagi korda saatnud, aeg-ajalt seisatab ja tehtule tagasi vaatab. Nõnda on ka Berk Vaher oma ligikaudu viitteist arvustaja-aastat kokku võttes teinud valiku tekstidest, mida ta „endiselt ei tõrguks teistele (üle) lugeda pakkumast” (lk 7).
Saatesõnas nendib autor avameelselt, et arvukate kultuuriväljaannete veergudel on tema sulest aastate jooksul ilmunud mitmeidki „tükitöid” ja kirjutisi, millest ta tänasel päeval lahti ütleks. Sellest võib järeldada, et kriitik ei ole üksnes hingetu tekstikodeerimise aparaat, vaid lihast ja verest inimene, kes pidevalt juurde õppides võib oma vaateid elule ja kirjandusele ka ümber hinnata.
Kogumiku koostamisel on Vaher otsustavalt loobunud kõikvõimalikust „läbilõikelisusest”,…
Saatesõnas nendib autor avameelselt, et arvukate kultuuriväljaannete veergudel on tema sulest aastate jooksul ilmunud mitmeidki „tükitöid” ja kirjutisi, millest ta tänasel päeval lahti ütleks. Sellest võib järeldada, et kriitik ei ole üksnes hingetu tekstikodeerimise aparaat, vaid lihast ja verest inimene, kes pidevalt juurde õppides võib oma vaateid elule ja kirjandusele ka ümber hinnata.
Kogumiku koostamisel on Vaher otsustavalt loobunud kõikvõimalikust „läbilõikelisusest”,…
Keeletehnoloogiast tehisintellektikonverentsidel
2014. aastal oli meil võimalus käia kolmel tehisintellektikonverentsil, mis meie arust sobivad illustreerima viimaste aastate arenguid keeletehnoloogia valdkonnas, millesse meie endi töö on kuulunud. Seetõttu esitamegi muljed neist ühtse ülevaatena.
Kolm konverentsi olid järgmised (ajalises järjestuses): 1) ICAART-2014 (International Conference on Agents and Artificial Intelligence) toimus 6.–8. märtsil 2014 Lääne-Prantsusmaal Angers’s (www.icaart.org/?y=2014); 2) INISTA-2014 (IEEE International Symposium on Innovations in Intelligent Systems and Applications) toimus 23.–25. juunil 2014 Lõuna-Itaalias Alberobellos (www.inista.org) ja 3) KEOD-2014 (International Conference on Knowledge Engineering and Ontology Developments), mis oli osa kolmikkonverentsist IC3K-2014 (vt allpool) ja toimus 21.–24. oktoobril Roomas (www.IC3K.org/?y=2014). Kahel esimesel osales Mare Koit, kolmandal…
Kolm konverentsi olid järgmised (ajalises järjestuses): 1) ICAART-2014 (International Conference on Agents and Artificial Intelligence) toimus 6.–8. märtsil 2014 Lääne-Prantsusmaal Angers’s (www.icaart.org/?y=2014); 2) INISTA-2014 (IEEE International Symposium on Innovations in Intelligent Systems and Applications) toimus 23.–25. juunil 2014 Lõuna-Itaalias Alberobellos (www.inista.org) ja 3) KEOD-2014 (International Conference on Knowledge Engineering and Ontology Developments), mis oli osa kolmikkonverentsist IC3K-2014 (vt allpool) ja toimus 21.–24. oktoobril Roomas (www.IC3K.org/?y=2014). Kahel esimesel osales Mare Koit, kolmandal…
Millal suri Ain Rannaleet?
Ain Rannaleedi (kodanikunimega Rudolf Laurent), Venemaal elanud eesti luuletaja ja prosaisti saatuse kohta on paberkandjal teatmeteostes ja veebientsüklopeedias Vikipeedia kirjutatud, et ta arreteeriti 1937. aastal ja suri 13. septembril 1943 vangilaagris. Surmakohta pole seni kusagil mainitud. On aeg see nõukogude võimuorganite tahtlik väärinformatsioon kummutada ja lisada mõned faktid.
Seni värskeimas allikas, 1998. aastal Peterburis ilmunud teose „Ленинградский мартиролог: 1937–1938” 3. köite lk 233 on kirjas:
Laurent, Rudolf Juhani poeg, sündinud 1904 Simititsa külas Volossovi rajoonis Leningradi oblastis, eestlane, parteitu, Duderhofi Soome Mittetäieliku Keskkooli õpetaja, elas: Leningrad, Kaznatšejevskaja t 7 krt 35. Arreteeriti 28. augustil 1937. aastal. NKVD ja NSV Liidu Prokuratuuri Komisjoni…
Seni värskeimas allikas, 1998. aastal Peterburis ilmunud teose „Ленинградский мартиролог: 1937–1938” 3. köite lk 233 on kirjas:
Laurent, Rudolf Juhani poeg, sündinud 1904 Simititsa külas Volossovi rajoonis Leningradi oblastis, eestlane, parteitu, Duderhofi Soome Mittetäieliku Keskkooli õpetaja, elas: Leningrad, Kaznatšejevskaja t 7 krt 35. Arreteeriti 28. augustil 1937. aastal. NKVD ja NSV Liidu Prokuratuuri Komisjoni…
Humanitaar peaks oma objekti kummastama
30. märtsil saab 50-aastaseks Märt Väljataga – kirjandusteadlane, tõlkija, kriitik, ajakirja Vikerkaar peatoimetaja ja Eesti Humanitaarinstituudi õppejõud. Mõned juubeliküsimused küsis temalt Johanna Ross.
Kui hakata peale ammusemast ajast, siis õpinguid alustasid sa tegelikult keeleteaduse vallas, kirjanduse peale oled üle läinud hiljem ja tasapisi. Kas 1980. aastate alguses oli see veel ideoloogilistel kaalutlustel tehtud valik? Või mida üldse arvata nõukogude kirjandusteadusest tänase pilguga?
Keeleteadus tundus millegi reaalsema ja kontrollitavana. Tollal kestis veel pulbitsemine Üliõpilaste Teaduslikus Ühingus, käisid vaidlused kognitiivse keeleteaduse ümber, Haldur Õimu ja Jüri Alliku debatt, mille tuuma ma küll ei tabanud, aga mis tundus põnev. Rakenduslingvistika, psühholingvistika, arvutuslingvistika, masintõlkimine, keelefilosoofia –…
Kui hakata peale ammusemast ajast, siis õpinguid alustasid sa tegelikult keeleteaduse vallas, kirjanduse peale oled üle läinud hiljem ja tasapisi. Kas 1980. aastate alguses oli see veel ideoloogilistel kaalutlustel tehtud valik? Või mida üldse arvata nõukogude kirjandusteadusest tänase pilguga?
Keeleteadus tundus millegi reaalsema ja kontrollitavana. Tollal kestis veel pulbitsemine Üliõpilaste Teaduslikus Ühingus, käisid vaidlused kognitiivse keeleteaduse ümber, Haldur Õimu ja Jüri Alliku debatt, mille tuuma ma küll ei tabanud, aga mis tundus põnev. Rakenduslingvistika, psühholingvistika, arvutuslingvistika, masintõlkimine, keelefilosoofia –…
Kümnes muutuva keele päev
Muutuva keele päev on traditsioon, mis sai alguse esimese teemapäevaga 4. novembril 2005 Tallinnas. Üritust on korraldatud kordamööda Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis, arutlusel on olnud mitmed keele muutumise aspektid, esinejaid kõigist keeleuurijate põlvkondadest. Seekordne, kümnes muutuva keele päev Tartus 7. novembril kujunes mahukaks juubelikonverentsiks nelja sektsiooniga: „Eesti keel ja keelekontaktidest johtuvad keelemuutused”, „Keele varieerumine”, „Keeleoskuse muutumine ja õppijakeel” ning etümoloogiatöötuba.
Päev algas Terttu Nevalaineni (Helsingi ülikool) plenaarettekandega „English historical corpora: The bigger, the better?”. Kõneleja arutles erinevate inglise keele ajalooliste korpuste suuruse ja metodoloogiliste probleemide üle viimase kahekümne aasta jooksul. Väiksematele, hoolikalt disainitud ja süstemaatiliselt valitud andmeid sisaldavatele, eri žanre…
Päev algas Terttu Nevalaineni (Helsingi ülikool) plenaarettekandega „English historical corpora: The bigger, the better?”. Kõneleja arutles erinevate inglise keele ajalooliste korpuste suuruse ja metodoloogiliste probleemide üle viimase kahekümne aasta jooksul. Väiksematele, hoolikalt disainitud ja süstemaatiliselt valitud andmeid sisaldavatele, eri žanre…
Lühikroonika
• 14.–15. jaanuaril toimus Tartu Ülikoolis kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli raames seminar kosmopoliitsest antropoloogiast. Seminaril võeti vaatluse alla inimene modernses ja mobiilses ühiskonnas, linnastumine, sotsiokultuuriline segunemine ehk kreoolistumine, universaalsus, individuaalsus ja valikuvabadus. Seminari viisid läbi külalised Ühendkuningriigist: professor Nigel Rapport ja Huon Wardle St. Andrewsi ülikoolist ning Andrew Irving Manchesteri ülikoolist. Tänapäeva antropoloogia on teadus, mis uurib inimeste hoiakuid ja suhteid ning tõlgendab neid ühiskondlikes ja kultuurilistes seostes.
• 16. jaanuaril peeti Tallinnas Kirjanike Majas seminar „Kirjandusteadlase aeg. Maie Kalda”. Esinesid Janika Kronberg („Maie Kalda kahekõned kaasaegsete ja kirjanduslooga”), Rein Veidemann („(Teiselt) Kaldalt loetud”) ja Elo Lindsalu („Kirjad ja kõnelused”). Sõnavõttudega…
• 16. jaanuaril peeti Tallinnas Kirjanike Majas seminar „Kirjandusteadlase aeg. Maie Kalda”. Esinesid Janika Kronberg („Maie Kalda kahekõned kaasaegsete ja kirjanduslooga”), Rein Veidemann („(Teiselt) Kaldalt loetud”) ja Elo Lindsalu („Kirjad ja kõnelused”). Sõnavõttudega…
Kolm kongressi. ENSV Kirjanike Liidu ajaloost aastatel 1954–1966
KOMME PIDADA KONGRESSE
Kirjanike kongress ei ole iseenesest nõukogulik nähtus, aga viis, kuidas neid Eesti NSV-s peeti, on läbi nõukogude aja olnud üsna spetsiifiline, st nõukogulik. Samamoodi peeti ka kunstnike, heliloojate, kolhoosnike jne kongresse. Viimane, IX kirjanike kongress Eesti NSV-s toimus 1986. aasta aprilli lõpus, just neil soojadel kevadpäevadel, kui üles lendas radioaktiivne pilv Tšernobõlis. Järgmine kongress oleks pidanud olema viie aasta pärast, 1991. aastal. Siis seda enam ei peetud, vaid just sel aastal muudeti liidu nime: ENSV Kirjanike Liidust sai Eesti Kirjanike Liit. Kümnes kirjanike kongress jäigi pidamata, viimane suurem kokkusaamine Toompeal oli loomeliitude ühispleenum 1988. aasta aprilli alguses. Uus…
Kirjanike kongress ei ole iseenesest nõukogulik nähtus, aga viis, kuidas neid Eesti NSV-s peeti, on läbi nõukogude aja olnud üsna spetsiifiline, st nõukogulik. Samamoodi peeti ka kunstnike, heliloojate, kolhoosnike jne kongresse. Viimane, IX kirjanike kongress Eesti NSV-s toimus 1986. aasta aprilli lõpus, just neil soojadel kevadpäevadel, kui üles lendas radioaktiivne pilv Tšernobõlis. Järgmine kongress oleks pidanud olema viie aasta pärast, 1991. aastal. Siis seda enam ei peetud, vaid just sel aastal muudeti liidu nime: ENSV Kirjanike Liidust sai Eesti Kirjanike Liit. Kümnes kirjanike kongress jäigi pidamata, viimane suurem kokkusaamine Toompeal oli loomeliitude ühispleenum 1988. aasta aprilli alguses. Uus…
Kolme häälikuvälte eksituse mehaanika
SISSEJUHATUS: PROSOODIA JA FONOLOOGIA
Karl Pajusalu on hiljuti avaldatud artiklis „Eesti keele sõnaprosoodia lõuna-läänemeresoome taustal” (Pajusalu 2014) käsitlenud läänemeresoome keelte lõunarühma keelte – ka eesti keele – prosoodiat mitmest vaatepunktist: läänemeresoome lõunarühma keelte hargnemine algläänemeresoomest, prosoodilised uuendused lõunaläänemeresoomes, toonivastandused liivi ja eesti keeles, prosoodiauuendusi mõjutanud häälikumuutused, rõhusiirded jm.
Pajusalu ülevaatlik artikkel jätab mulje, et selles on teadlikult kõrvale jäetud eesti keele prosoodia uurimise ja tõlgendamise ajajärk 1960–1990, mil valitsevaks meetodiks oli eksperimentaalfoneetika andmetele tuginev klassikaline fonoloogiline analüüs, perioodi teisel poolel ka uuemad teooriad (generatiivne grammatika, loomulik fonoloogia). Klassikalise fonoloogia erinevate koolkondade analüüsiprotseduurid annavad teadlasele suhteliselt kindlad kriteeriumid keele fonoloogilise mudeli konstrueerimiseks. Kuigi…
Karl Pajusalu on hiljuti avaldatud artiklis „Eesti keele sõnaprosoodia lõuna-läänemeresoome taustal” (Pajusalu 2014) käsitlenud läänemeresoome keelte lõunarühma keelte – ka eesti keele – prosoodiat mitmest vaatepunktist: läänemeresoome lõunarühma keelte hargnemine algläänemeresoomest, prosoodilised uuendused lõunaläänemeresoomes, toonivastandused liivi ja eesti keeles, prosoodiauuendusi mõjutanud häälikumuutused, rõhusiirded jm.
Pajusalu ülevaatlik artikkel jätab mulje, et selles on teadlikult kõrvale jäetud eesti keele prosoodia uurimise ja tõlgendamise ajajärk 1960–1990, mil valitsevaks meetodiks oli eksperimentaalfoneetika andmetele tuginev klassikaline fonoloogiline analüüs, perioodi teisel poolel ka uuemad teooriad (generatiivne grammatika, loomulik fonoloogia). Klassikalise fonoloogia erinevate koolkondade analüüsiprotseduurid annavad teadlasele suhteliselt kindlad kriteeriumid keele fonoloogilise mudeli konstrueerimiseks. Kuigi…
„Mitte aega ei otsi ma, vaid iseennast ajas”
2014. aasta 21. oktoobril sai 70-aastaseks luuletaja ja prosaist Ene Mihkelson. Sel puhul korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis 18. oktoobril konverentsi. Ene Mihkelson, kes alustas oma kirjanikuteed 1967. aastal, on nüüdseks avaldanud 13 luulekogu ning kuus romaani, mille erinevaid tahke ettekannetes avati.
Konverentsi avas Eneken Laanes, kõneldes Ene Mihkelsonist kui autorist, kes on meie kultuuriruumis kõige sügavamalt ja kompromissitult tegelenud Eesti ajalooga. Tartu aukodanikule andis õnnesoovid üle ka linnapea Urmas Klaas, kes võrdles Mihkelsoni tekste paekiviga, mis on tihe ja vastupidav. Margit Sutrop tänas autorit tundliku…
Konverentsi avas Eneken Laanes, kõneldes Ene Mihkelsonist kui autorist, kes on meie kultuuriruumis kõige sügavamalt ja kompromissitult tegelenud Eesti ajalooga. Tartu aukodanikule andis õnnesoovid üle ka linnapea Urmas Klaas, kes võrdles Mihkelsoni tekste paekiviga, mis on tihe ja vastupidav. Margit Sutrop tänas autorit tundliku…
Põhjamaade lastekirjanduse seminar
21. oktoobril toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ühisseminar „Laps kirjanduses 2”. Ettekanded keskendusid Põhjamaade lastekirjandusele, mida on viimastel aastatel eesti keelde palju tõlgitud.
Avaettekandes andis Eesti Lastekirjanduse Keskuse uurija Jaanika Palm ülevaate Põhjamaade lastekirjanduse tõlgetest eesti keelde taasiseseisvusajal, kokku üle 500 lasteraamatu. Palju on tõlgitud rootsi ja soome keelest, taani, norra ja islandi lasteraamatuid on meieni jõudnud märgatavalt vähem. Enim on teoseid eestindatud algklassilastele, Põhjamaade noorteraamatuid ilmub meil napilt. Viimastel aastatel avaldatakse üha rohkem pildiraamatuid mudilastele. Kuigi tõlgituimad autorid on jätkuvalt klassikud Astrid Lindgren ja Hans Christian Andersen, siis mida aasta edasi, seda enam jõuab meie lasteni…
Avaettekandes andis Eesti Lastekirjanduse Keskuse uurija Jaanika Palm ülevaate Põhjamaade lastekirjanduse tõlgetest eesti keelde taasiseseisvusajal, kokku üle 500 lasteraamatu. Palju on tõlgitud rootsi ja soome keelest, taani, norra ja islandi lasteraamatuid on meieni jõudnud märgatavalt vähem. Enim on teoseid eestindatud algklassilastele, Põhjamaade noorteraamatuid ilmub meil napilt. Viimastel aastatel avaldatakse üha rohkem pildiraamatuid mudilastele. Kuigi tõlgituimad autorid on jätkuvalt klassikud Astrid Lindgren ja Hans Christian Andersen, siis mida aasta edasi, seda enam jõuab meie lasteni…
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverents „Kehalisus ja tunded välitööde kontekstis”
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi välitööde teemaline konverents toimus 23. oktoobril Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Tegemist on iga-aastase üritusega, mille teemaks on seni olnud kas välitööd üldiselt või mingi kitsam välitöödega seotud valdkond. Sel korral kutsusid konverentsi korraldajad üles esinejaid arutlema seni vähemalt Eesti kultuuriuurijate poolt suhteliselt vähe käsitletud tunnete, kehalisuse ja meelte teemadel. Esinejate hulgas oli folkloriste, antropolooge ja etnolooge.
Pihla Siim (TÜ) analüüsis ettekandes „Folklorist tunnete väljal” omaenda kogemustele toetudes seda, kuidas uuritav välitööde käigus oma tundeid vahendab ja väljendab. Palju tähelepanu pälvis naermise teema. Selgus, et perepärimuslike ja elulooliste intervjuude käigus naerdakse suhteliselt palju traagiliste teemade puhul. Sealjuures ei väljenda naer…
Pihla Siim (TÜ) analüüsis ettekandes „Folklorist tunnete väljal” omaenda kogemustele toetudes seda, kuidas uuritav välitööde käigus oma tundeid vahendab ja väljendab. Palju tähelepanu pälvis naermise teema. Selgus, et perepärimuslike ja elulooliste intervjuude käigus naerdakse suhteliselt palju traagiliste teemade puhul. Sealjuures ei väljenda naer…
Võru konverents
24.–26. oktoobrini peeti Taevaskojas Võru Instituudi ja Tartu Ülikooli sügiskonverents teemal „Aeg läänemeresoome keeltes”. Et konverentse on peetud juba ligi kakskümmend aastat, on üha raskem leida seni käsitlemata originaalset teemat, mis esinejaid haaraks ja kokku tooks. Seekordne kokkusaamine oligi varasematest kammerlikum. Avasõnad lausus korraldajate poolelt Evar Saar, kes mainis, et konverentse (nagu pühigi) on selleks tarvis, et elus korda luua: et igal sügisel samal ajal oleks vanal Võrumaal võimalik kokku saada ja läänemeresoome keelte üle mõtiskleda.
Esimene esineja Enn Ernits (Eesti Maaülikool) rääkis aastaringi lõikude nimetustest läänemeresoomlastel, võrreldes neid kaugemate sugulasrahvaste omadega. Aasta tähistamiseks kasutati soome-ugri algkeeles sõnu *jikä ja *o∂õ.…
Esimene esineja Enn Ernits (Eesti Maaülikool) rääkis aastaringi lõikude nimetustest läänemeresoomlastel, võrreldes neid kaugemate sugulasrahvaste omadega. Aasta tähistamiseks kasutati soome-ugri algkeeles sõnu *jikä ja *o∂õ.…
Kust on pärit eesti keel?
Emeriitprofessor Ago Künnap on laiemale avalikkusele tuntud kui „keelepuu langetaja”, teadlane, kes viimaste aastakümnete jooksul on julgelt vastu astunud uurali keelte leviku traditsioonilistele vaatenurkadele, toetudes oma teooriates lisaks keeleteaduse andmetele ka arheoloogia ja eelkõige geneetika uuematele uurimistulemustele, aga samuti oma mõttekaaslaste Kalevi Wiigi ja János Pusztay töödele. Tema viimane eesti lugejale mõeldud monograafia juhatab huvilisi lahkesti eesti keele päritolu radadele.
Kes ei tahaks teada, kust on pärit eesti keel? Kindlasti huvitab see väga paljusid eestlasi. Lugema kutsuva pealkirja taga ei pruugi aga alati leida seda, mida ootad. Naiivne oleks arvata, et keegi suudab kunagi pakkuda lõplikku vastust eesti keele päritolu küsimusele,…
Kes ei tahaks teada, kust on pärit eesti keel? Kindlasti huvitab see väga paljusid eestlasi. Lugema kutsuva pealkirja taga ei pruugi aga alati leida seda, mida ootad. Naiivne oleks arvata, et keegi suudab kunagi pakkuda lõplikku vastust eesti keele päritolu küsimusele,…
Lühidalt
Kirjarahva pildiraamat. Fotosid aastatest 2001–2009. Pildistanud Alar Madisson, koostanud Alar Madisson, Piret Noorhani, Vilve Asmer. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Kunst, 2009. [127] lk; Kirjarahva teine pildiraamat. Fotosid aastatest 2010–2013. Pildistanud Alar Madisson, koostanud Alar Madisson, Piret Noorhani, Vilve Asmer. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2013. [123] lk.
Eesti Kirjandusmuuseum on välja andnud kaks albumit, mis kokku sisaldavad mitusada fotot eesti kirjarahvast – lisaks kirjanikele ka tõlkijatest, toimetajatest, kriitikutest, kirjandusteadlastest jne. Ingliskeelne „Picture book of writers” ei kõla selles mõttes päris sama õigesti, aga muidu on pealkiri tabavalt valitud, kuna tegu on tõesti pildiraamatutega, peale portreteeritava nime ei ole fotodele lisatud mingit muud infot.
Nii kiirgavad…
Eesti Kirjandusmuuseum on välja andnud kaks albumit, mis kokku sisaldavad mitusada fotot eesti kirjarahvast – lisaks kirjanikele ka tõlkijatest, toimetajatest, kriitikutest, kirjandusteadlastest jne. Ingliskeelne „Picture book of writers” ei kõla selles mõttes päris sama õigesti, aga muidu on pealkiri tabavalt valitud, kuna tegu on tõesti pildiraamatutega, peale portreteeritava nime ei ole fotodele lisatud mingit muud infot.
Nii kiirgavad…
Jämejala rehabiliteerimine
Mõnda järjekordset omaeluloolist teost käes hoides, lehitsedes või lugedes olen üha sagedamini tabanud end küsimast, kust võtab autor selle veendumuse, et tema elu, ümbrus, põlvnemise ja kujunemise lugu läheb ka enamatele kui vaid kõige lähedasematele inimestele nii korda, et tasub jännata selle raamatuks vormistamisega. Mõnel juhul jääbki kahtlus püsima ja raamatu lugemisest ei saa asja. Ent Lauri Sommer on nüüdseks juba teist korda kinnitanud, et tasub küll oma lugu raamatusse raiuda. Kui 2012. aastal ilmunud „Räestu raamat” teenis hea vastuvõtu ja pärjati Võrumaa Bernard Kangro nimelise kirjandusauhinnaga, siis „Sealpool sood” on selle väärikas paariline. Mõlemad on paigaloolised raamatud, mis seovad…
Kirjanduspärand ja rahvuspained
Eesti Kirjandusmuuseum ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus on kumbki avaldanud omalaadsed kokkuvõttekogumikud. Eesti Kirjandusmuuseumi „Kirjanduspärand kultuuriloos”(1) hõlmab artikleid ja uurimusi aastatest 2008–2014 ja on välja antud Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 85. aastapäevaks(2). UTKK „Autogenees ja ülekanne”(3) pakub kirjanduskeskuse samanimelise sihtfinantseeritud uurimisteema (2008–2013) raames kirjutatud kaalukamaid artikleid, nagu märgib sissejuhatuses Jaan Undusk. Kogumikud mõjuvad terviklikult ning on hästi komponeeritud. Koostajad Marin Laak ja Sirje Olesk (EKM) ning Rein Undusk (UTKK) on artiklid kokku seadnud nii, et need hakkavad omavahel kõnelema ja täiendavad üksteist. Niisiis on tegemist teostega, mis mõjuvad orgaanilistena ega tekita tunnet, nagu oleks kogumiku koostamise vajadus kaalunud üles sinna pandavate…
Toimetaja pilguga kirjanduskriitikast, mitte kultuuriatavistlikult
Nüüd on viis aastat sellest, kui Keeles ja Kirjanduses ilmus viimati pikk kriitikaülevaade. Kirjutas selle Jürgen Rooste. Ülevaates leiti, et „olemuslikult võib kirjanduskriitikat pidada kultuuriatavistlikuks ilminguks: otsest funktsiooni tal mälu hülgavas ja mittelugevas keskkonnas enam pole, aga et ta on olemas olnud, kunagi mingit rolli mänginud, siis ta ikkagi ilmutab end ajuti, kõlgub kuskil sääl”.(1) Kas just asi nii hullusti on, aga huvilisele võib toda lugu nüüdki lugeda soovitada: selguvad toona Rooste meelest levinumad kriitikatüübid, kriitikat avaldavad väljaanded, olulisemad arvustajad.
Viie aastaga ei muutu ju palju. Üht-teist aga siiski. Kas või see väide, et Eestis puuduvad Euroopa kirjanikud (tsiteeritakse Hannes Varblast)…
Viie aastaga ei muutu ju palju. Üht-teist aga siiski. Kas või see väide, et Eestis puuduvad Euroopa kirjanikud (tsiteeritakse Hannes Varblast)…