Rubriik
Valdkond
Aasta
Linnulennuline sööst üle kummaliste pealkirjade
On ikka nii, et mees, kes elus midagi korda saatnud, aeg-ajalt seisatab ja tehtule tagasi vaatab. Nõnda on ka Berk Vaher oma ligikaudu viitteist arvustaja-aastat kokku võttes teinud valiku tekstidest, mida ta „endiselt ei tõrguks teistele (üle) lugeda pakkumast” (lk 7).
Saatesõnas nendib autor avameelselt, et arvukate kultuuriväljaannete veergudel on tema sulest aastate jooksul ilmunud mitmeidki „tükitöid” ja kirjutisi, millest ta tänasel päeval lahti ütleks. Sellest võib järeldada, et kriitik ei ole üksnes hingetu tekstikodeerimise aparaat, vaid lihast ja verest inimene, kes pidevalt juurde õppides võib oma vaateid elule ja kirjandusele ka ümber hinnata.
Kogumiku koostamisel on Vaher otsustavalt loobunud kõikvõimalikust „läbilõikelisusest”,…
Saatesõnas nendib autor avameelselt, et arvukate kultuuriväljaannete veergudel on tema sulest aastate jooksul ilmunud mitmeidki „tükitöid” ja kirjutisi, millest ta tänasel päeval lahti ütleks. Sellest võib järeldada, et kriitik ei ole üksnes hingetu tekstikodeerimise aparaat, vaid lihast ja verest inimene, kes pidevalt juurde õppides võib oma vaateid elule ja kirjandusele ka ümber hinnata.
Kogumiku koostamisel on Vaher otsustavalt loobunud kõikvõimalikust „läbilõikelisusest”,…
Keeletehnoloogiast tehisintellektikonverentsidel
2014. aastal oli meil võimalus käia kolmel tehisintellektikonverentsil, mis meie arust sobivad illustreerima viimaste aastate arenguid keeletehnoloogia valdkonnas, millesse meie endi töö on kuulunud. Seetõttu esitamegi muljed neist ühtse ülevaatena.
Kolm konverentsi olid järgmised (ajalises järjestuses): 1) ICAART-2014 (International Conference on Agents and Artificial Intelligence) toimus 6.–8. märtsil 2014 Lääne-Prantsusmaal Angers’s (www.icaart.org/?y=2014); 2) INISTA-2014 (IEEE International Symposium on Innovations in Intelligent Systems and Applications) toimus 23.–25. juunil 2014 Lõuna-Itaalias Alberobellos (www.inista.org) ja 3) KEOD-2014 (International Conference on Knowledge Engineering and Ontology Developments), mis oli osa kolmikkonverentsist IC3K-2014 (vt allpool) ja toimus 21.–24. oktoobril Roomas (www.IC3K.org/?y=2014). Kahel esimesel osales Mare Koit, kolmandal…
Kolm konverentsi olid järgmised (ajalises järjestuses): 1) ICAART-2014 (International Conference on Agents and Artificial Intelligence) toimus 6.–8. märtsil 2014 Lääne-Prantsusmaal Angers’s (www.icaart.org/?y=2014); 2) INISTA-2014 (IEEE International Symposium on Innovations in Intelligent Systems and Applications) toimus 23.–25. juunil 2014 Lõuna-Itaalias Alberobellos (www.inista.org) ja 3) KEOD-2014 (International Conference on Knowledge Engineering and Ontology Developments), mis oli osa kolmikkonverentsist IC3K-2014 (vt allpool) ja toimus 21.–24. oktoobril Roomas (www.IC3K.org/?y=2014). Kahel esimesel osales Mare Koit, kolmandal…
Millal suri Ain Rannaleet?
Ain Rannaleedi (kodanikunimega Rudolf Laurent), Venemaal elanud eesti luuletaja ja prosaisti saatuse kohta on paberkandjal teatmeteostes ja veebientsüklopeedias Vikipeedia kirjutatud, et ta arreteeriti 1937. aastal ja suri 13. septembril 1943 vangilaagris. Surmakohta pole seni kusagil mainitud. On aeg see nõukogude võimuorganite tahtlik väärinformatsioon kummutada ja lisada mõned faktid.
Seni värskeimas allikas, 1998. aastal Peterburis ilmunud teose „Ленинградский мартиролог: 1937–1938” 3. köite lk 233 on kirjas:
Laurent, Rudolf Juhani poeg, sündinud 1904 Simititsa külas Volossovi rajoonis Leningradi oblastis, eestlane, parteitu, Duderhofi Soome Mittetäieliku Keskkooli õpetaja, elas: Leningrad, Kaznatšejevskaja t 7 krt 35. Arreteeriti 28. augustil 1937. aastal. NKVD ja NSV Liidu Prokuratuuri Komisjoni…
Seni värskeimas allikas, 1998. aastal Peterburis ilmunud teose „Ленинградский мартиролог: 1937–1938” 3. köite lk 233 on kirjas:
Laurent, Rudolf Juhani poeg, sündinud 1904 Simititsa külas Volossovi rajoonis Leningradi oblastis, eestlane, parteitu, Duderhofi Soome Mittetäieliku Keskkooli õpetaja, elas: Leningrad, Kaznatšejevskaja t 7 krt 35. Arreteeriti 28. augustil 1937. aastal. NKVD ja NSV Liidu Prokuratuuri Komisjoni…
Humanitaar peaks oma objekti kummastama
30. märtsil saab 50-aastaseks Märt Väljataga – kirjandusteadlane, tõlkija, kriitik, ajakirja Vikerkaar peatoimetaja ja Eesti Humanitaarinstituudi õppejõud. Mõned juubeliküsimused küsis temalt Johanna Ross.
Kui hakata peale ammusemast ajast, siis õpinguid alustasid sa tegelikult keeleteaduse vallas, kirjanduse peale oled üle läinud hiljem ja tasapisi. Kas 1980. aastate alguses oli see veel ideoloogilistel kaalutlustel tehtud valik? Või mida üldse arvata nõukogude kirjandusteadusest tänase pilguga?
Keeleteadus tundus millegi reaalsema ja kontrollitavana. Tollal kestis veel pulbitsemine Üliõpilaste Teaduslikus Ühingus, käisid vaidlused kognitiivse keeleteaduse ümber, Haldur Õimu ja Jüri Alliku debatt, mille tuuma ma küll ei tabanud, aga mis tundus põnev. Rakenduslingvistika, psühholingvistika, arvutuslingvistika, masintõlkimine, keelefilosoofia –…
Kui hakata peale ammusemast ajast, siis õpinguid alustasid sa tegelikult keeleteaduse vallas, kirjanduse peale oled üle läinud hiljem ja tasapisi. Kas 1980. aastate alguses oli see veel ideoloogilistel kaalutlustel tehtud valik? Või mida üldse arvata nõukogude kirjandusteadusest tänase pilguga?
Keeleteadus tundus millegi reaalsema ja kontrollitavana. Tollal kestis veel pulbitsemine Üliõpilaste Teaduslikus Ühingus, käisid vaidlused kognitiivse keeleteaduse ümber, Haldur Õimu ja Jüri Alliku debatt, mille tuuma ma küll ei tabanud, aga mis tundus põnev. Rakenduslingvistika, psühholingvistika, arvutuslingvistika, masintõlkimine, keelefilosoofia –…
Kümnes muutuva keele päev
Muutuva keele päev on traditsioon, mis sai alguse esimese teemapäevaga 4. novembril 2005 Tallinnas. Üritust on korraldatud kordamööda Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis, arutlusel on olnud mitmed keele muutumise aspektid, esinejaid kõigist keeleuurijate põlvkondadest. Seekordne, kümnes muutuva keele päev Tartus 7. novembril kujunes mahukaks juubelikonverentsiks nelja sektsiooniga: „Eesti keel ja keelekontaktidest johtuvad keelemuutused”, „Keele varieerumine”, „Keeleoskuse muutumine ja õppijakeel” ning etümoloogiatöötuba.
Päev algas Terttu Nevalaineni (Helsingi ülikool) plenaarettekandega „English historical corpora: The bigger, the better?”. Kõneleja arutles erinevate inglise keele ajalooliste korpuste suuruse ja metodoloogiliste probleemide üle viimase kahekümne aasta jooksul. Väiksematele, hoolikalt disainitud ja süstemaatiliselt valitud andmeid sisaldavatele, eri žanre…
Päev algas Terttu Nevalaineni (Helsingi ülikool) plenaarettekandega „English historical corpora: The bigger, the better?”. Kõneleja arutles erinevate inglise keele ajalooliste korpuste suuruse ja metodoloogiliste probleemide üle viimase kahekümne aasta jooksul. Väiksematele, hoolikalt disainitud ja süstemaatiliselt valitud andmeid sisaldavatele, eri žanre…
Lühikroonika
• 14.–15. jaanuaril toimus Tartu Ülikoolis kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli raames seminar kosmopoliitsest antropoloogiast. Seminaril võeti vaatluse alla inimene modernses ja mobiilses ühiskonnas, linnastumine, sotsiokultuuriline segunemine ehk kreoolistumine, universaalsus, individuaalsus ja valikuvabadus. Seminari viisid läbi külalised Ühendkuningriigist: professor Nigel Rapport ja Huon Wardle St. Andrewsi ülikoolist ning Andrew Irving Manchesteri ülikoolist. Tänapäeva antropoloogia on teadus, mis uurib inimeste hoiakuid ja suhteid ning tõlgendab neid ühiskondlikes ja kultuurilistes seostes.
• 16. jaanuaril peeti Tallinnas Kirjanike Majas seminar „Kirjandusteadlase aeg. Maie Kalda”. Esinesid Janika Kronberg („Maie Kalda kahekõned kaasaegsete ja kirjanduslooga”), Rein Veidemann („(Teiselt) Kaldalt loetud”) ja Elo Lindsalu („Kirjad ja kõnelused”). Sõnavõttudega…
• 16. jaanuaril peeti Tallinnas Kirjanike Majas seminar „Kirjandusteadlase aeg. Maie Kalda”. Esinesid Janika Kronberg („Maie Kalda kahekõned kaasaegsete ja kirjanduslooga”), Rein Veidemann („(Teiselt) Kaldalt loetud”) ja Elo Lindsalu („Kirjad ja kõnelused”). Sõnavõttudega…
Kolm kongressi. ENSV Kirjanike Liidu ajaloost aastatel 1954–1966
KOMME PIDADA KONGRESSE
Kirjanike kongress ei ole iseenesest nõukogulik nähtus, aga viis, kuidas neid Eesti NSV-s peeti, on läbi nõukogude aja olnud üsna spetsiifiline, st nõukogulik. Samamoodi peeti ka kunstnike, heliloojate, kolhoosnike jne kongresse. Viimane, IX kirjanike kongress Eesti NSV-s toimus 1986. aasta aprilli lõpus, just neil soojadel kevadpäevadel, kui üles lendas radioaktiivne pilv Tšernobõlis. Järgmine kongress oleks pidanud olema viie aasta pärast, 1991. aastal. Siis seda enam ei peetud, vaid just sel aastal muudeti liidu nime: ENSV Kirjanike Liidust sai Eesti Kirjanike Liit. Kümnes kirjanike kongress jäigi pidamata, viimane suurem kokkusaamine Toompeal oli loomeliitude ühispleenum 1988. aasta aprilli alguses. Uus…
Kirjanike kongress ei ole iseenesest nõukogulik nähtus, aga viis, kuidas neid Eesti NSV-s peeti, on läbi nõukogude aja olnud üsna spetsiifiline, st nõukogulik. Samamoodi peeti ka kunstnike, heliloojate, kolhoosnike jne kongresse. Viimane, IX kirjanike kongress Eesti NSV-s toimus 1986. aasta aprilli lõpus, just neil soojadel kevadpäevadel, kui üles lendas radioaktiivne pilv Tšernobõlis. Järgmine kongress oleks pidanud olema viie aasta pärast, 1991. aastal. Siis seda enam ei peetud, vaid just sel aastal muudeti liidu nime: ENSV Kirjanike Liidust sai Eesti Kirjanike Liit. Kümnes kirjanike kongress jäigi pidamata, viimane suurem kokkusaamine Toompeal oli loomeliitude ühispleenum 1988. aasta aprilli alguses. Uus…
Kolme häälikuvälte eksituse mehaanika
SISSEJUHATUS: PROSOODIA JA FONOLOOGIA
Karl Pajusalu on hiljuti avaldatud artiklis „Eesti keele sõnaprosoodia lõuna-läänemeresoome taustal” (Pajusalu 2014) käsitlenud läänemeresoome keelte lõunarühma keelte – ka eesti keele – prosoodiat mitmest vaatepunktist: läänemeresoome lõunarühma keelte hargnemine algläänemeresoomest, prosoodilised uuendused lõunaläänemeresoomes, toonivastandused liivi ja eesti keeles, prosoodiauuendusi mõjutanud häälikumuutused, rõhusiirded jm.
Pajusalu ülevaatlik artikkel jätab mulje, et selles on teadlikult kõrvale jäetud eesti keele prosoodia uurimise ja tõlgendamise ajajärk 1960–1990, mil valitsevaks meetodiks oli eksperimentaalfoneetika andmetele tuginev klassikaline fonoloogiline analüüs, perioodi teisel poolel ka uuemad teooriad (generatiivne grammatika, loomulik fonoloogia). Klassikalise fonoloogia erinevate koolkondade analüüsiprotseduurid annavad teadlasele suhteliselt kindlad kriteeriumid keele fonoloogilise mudeli konstrueerimiseks. Kuigi…
Karl Pajusalu on hiljuti avaldatud artiklis „Eesti keele sõnaprosoodia lõuna-läänemeresoome taustal” (Pajusalu 2014) käsitlenud läänemeresoome keelte lõunarühma keelte – ka eesti keele – prosoodiat mitmest vaatepunktist: läänemeresoome lõunarühma keelte hargnemine algläänemeresoomest, prosoodilised uuendused lõunaläänemeresoomes, toonivastandused liivi ja eesti keeles, prosoodiauuendusi mõjutanud häälikumuutused, rõhusiirded jm.
Pajusalu ülevaatlik artikkel jätab mulje, et selles on teadlikult kõrvale jäetud eesti keele prosoodia uurimise ja tõlgendamise ajajärk 1960–1990, mil valitsevaks meetodiks oli eksperimentaalfoneetika andmetele tuginev klassikaline fonoloogiline analüüs, perioodi teisel poolel ka uuemad teooriad (generatiivne grammatika, loomulik fonoloogia). Klassikalise fonoloogia erinevate koolkondade analüüsiprotseduurid annavad teadlasele suhteliselt kindlad kriteeriumid keele fonoloogilise mudeli konstrueerimiseks. Kuigi…
„Mitte aega ei otsi ma, vaid iseennast ajas”
2014. aasta 21. oktoobril sai 70-aastaseks luuletaja ja prosaist Ene Mihkelson. Sel puhul korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis 18. oktoobril konverentsi. Ene Mihkelson, kes alustas oma kirjanikuteed 1967. aastal, on nüüdseks avaldanud 13 luulekogu ning kuus romaani, mille erinevaid tahke ettekannetes avati.
Konverentsi avas Eneken Laanes, kõneldes Ene Mihkelsonist kui autorist, kes on meie kultuuriruumis kõige sügavamalt ja kompromissitult tegelenud Eesti ajalooga. Tartu aukodanikule andis õnnesoovid üle ka linnapea Urmas Klaas, kes võrdles Mihkelsoni tekste paekiviga, mis on tihe ja vastupidav. Margit Sutrop tänas autorit tundliku…
Konverentsi avas Eneken Laanes, kõneldes Ene Mihkelsonist kui autorist, kes on meie kultuuriruumis kõige sügavamalt ja kompromissitult tegelenud Eesti ajalooga. Tartu aukodanikule andis õnnesoovid üle ka linnapea Urmas Klaas, kes võrdles Mihkelsoni tekste paekiviga, mis on tihe ja vastupidav. Margit Sutrop tänas autorit tundliku…
Põhjamaade lastekirjanduse seminar
21. oktoobril toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ühisseminar „Laps kirjanduses 2”. Ettekanded keskendusid Põhjamaade lastekirjandusele, mida on viimastel aastatel eesti keelde palju tõlgitud.
Avaettekandes andis Eesti Lastekirjanduse Keskuse uurija Jaanika Palm ülevaate Põhjamaade lastekirjanduse tõlgetest eesti keelde taasiseseisvusajal, kokku üle 500 lasteraamatu. Palju on tõlgitud rootsi ja soome keelest, taani, norra ja islandi lasteraamatuid on meieni jõudnud märgatavalt vähem. Enim on teoseid eestindatud algklassilastele, Põhjamaade noorteraamatuid ilmub meil napilt. Viimastel aastatel avaldatakse üha rohkem pildiraamatuid mudilastele. Kuigi tõlgituimad autorid on jätkuvalt klassikud Astrid Lindgren ja Hans Christian Andersen, siis mida aasta edasi, seda enam jõuab meie lasteni…
Avaettekandes andis Eesti Lastekirjanduse Keskuse uurija Jaanika Palm ülevaate Põhjamaade lastekirjanduse tõlgetest eesti keelde taasiseseisvusajal, kokku üle 500 lasteraamatu. Palju on tõlgitud rootsi ja soome keelest, taani, norra ja islandi lasteraamatuid on meieni jõudnud märgatavalt vähem. Enim on teoseid eestindatud algklassilastele, Põhjamaade noorteraamatuid ilmub meil napilt. Viimastel aastatel avaldatakse üha rohkem pildiraamatuid mudilastele. Kuigi tõlgituimad autorid on jätkuvalt klassikud Astrid Lindgren ja Hans Christian Andersen, siis mida aasta edasi, seda enam jõuab meie lasteni…
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverents „Kehalisus ja tunded välitööde kontekstis”
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi välitööde teemaline konverents toimus 23. oktoobril Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Tegemist on iga-aastase üritusega, mille teemaks on seni olnud kas välitööd üldiselt või mingi kitsam välitöödega seotud valdkond. Sel korral kutsusid konverentsi korraldajad üles esinejaid arutlema seni vähemalt Eesti kultuuriuurijate poolt suhteliselt vähe käsitletud tunnete, kehalisuse ja meelte teemadel. Esinejate hulgas oli folkloriste, antropolooge ja etnolooge.
Pihla Siim (TÜ) analüüsis ettekandes „Folklorist tunnete väljal” omaenda kogemustele toetudes seda, kuidas uuritav välitööde käigus oma tundeid vahendab ja väljendab. Palju tähelepanu pälvis naermise teema. Selgus, et perepärimuslike ja elulooliste intervjuude käigus naerdakse suhteliselt palju traagiliste teemade puhul. Sealjuures ei väljenda naer…
Pihla Siim (TÜ) analüüsis ettekandes „Folklorist tunnete väljal” omaenda kogemustele toetudes seda, kuidas uuritav välitööde käigus oma tundeid vahendab ja väljendab. Palju tähelepanu pälvis naermise teema. Selgus, et perepärimuslike ja elulooliste intervjuude käigus naerdakse suhteliselt palju traagiliste teemade puhul. Sealjuures ei väljenda naer…
Võru konverents
24.–26. oktoobrini peeti Taevaskojas Võru Instituudi ja Tartu Ülikooli sügiskonverents teemal „Aeg läänemeresoome keeltes”. Et konverentse on peetud juba ligi kakskümmend aastat, on üha raskem leida seni käsitlemata originaalset teemat, mis esinejaid haaraks ja kokku tooks. Seekordne kokkusaamine oligi varasematest kammerlikum. Avasõnad lausus korraldajate poolelt Evar Saar, kes mainis, et konverentse (nagu pühigi) on selleks tarvis, et elus korda luua: et igal sügisel samal ajal oleks vanal Võrumaal võimalik kokku saada ja läänemeresoome keelte üle mõtiskleda.
Esimene esineja Enn Ernits (Eesti Maaülikool) rääkis aastaringi lõikude nimetustest läänemeresoomlastel, võrreldes neid kaugemate sugulasrahvaste omadega. Aasta tähistamiseks kasutati soome-ugri algkeeles sõnu *jikä ja *o∂õ.…
Esimene esineja Enn Ernits (Eesti Maaülikool) rääkis aastaringi lõikude nimetustest läänemeresoomlastel, võrreldes neid kaugemate sugulasrahvaste omadega. Aasta tähistamiseks kasutati soome-ugri algkeeles sõnu *jikä ja *o∂õ.…
Kust on pärit eesti keel?
Emeriitprofessor Ago Künnap on laiemale avalikkusele tuntud kui „keelepuu langetaja”, teadlane, kes viimaste aastakümnete jooksul on julgelt vastu astunud uurali keelte leviku traditsioonilistele vaatenurkadele, toetudes oma teooriates lisaks keeleteaduse andmetele ka arheoloogia ja eelkõige geneetika uuematele uurimistulemustele, aga samuti oma mõttekaaslaste Kalevi Wiigi ja János Pusztay töödele. Tema viimane eesti lugejale mõeldud monograafia juhatab huvilisi lahkesti eesti keele päritolu radadele.
Kes ei tahaks teada, kust on pärit eesti keel? Kindlasti huvitab see väga paljusid eestlasi. Lugema kutsuva pealkirja taga ei pruugi aga alati leida seda, mida ootad. Naiivne oleks arvata, et keegi suudab kunagi pakkuda lõplikku vastust eesti keele päritolu küsimusele,…
Kes ei tahaks teada, kust on pärit eesti keel? Kindlasti huvitab see väga paljusid eestlasi. Lugema kutsuva pealkirja taga ei pruugi aga alati leida seda, mida ootad. Naiivne oleks arvata, et keegi suudab kunagi pakkuda lõplikku vastust eesti keele päritolu küsimusele,…
Lühidalt
Kirjarahva pildiraamat. Fotosid aastatest 2001–2009. Pildistanud Alar Madisson, koostanud Alar Madisson, Piret Noorhani, Vilve Asmer. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Kunst, 2009. [127] lk; Kirjarahva teine pildiraamat. Fotosid aastatest 2010–2013. Pildistanud Alar Madisson, koostanud Alar Madisson, Piret Noorhani, Vilve Asmer. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2013. [123] lk.
Eesti Kirjandusmuuseum on välja andnud kaks albumit, mis kokku sisaldavad mitusada fotot eesti kirjarahvast – lisaks kirjanikele ka tõlkijatest, toimetajatest, kriitikutest, kirjandusteadlastest jne. Ingliskeelne „Picture book of writers” ei kõla selles mõttes päris sama õigesti, aga muidu on pealkiri tabavalt valitud, kuna tegu on tõesti pildiraamatutega, peale portreteeritava nime ei ole fotodele lisatud mingit muud infot.
Nii kiirgavad…
Eesti Kirjandusmuuseum on välja andnud kaks albumit, mis kokku sisaldavad mitusada fotot eesti kirjarahvast – lisaks kirjanikele ka tõlkijatest, toimetajatest, kriitikutest, kirjandusteadlastest jne. Ingliskeelne „Picture book of writers” ei kõla selles mõttes päris sama õigesti, aga muidu on pealkiri tabavalt valitud, kuna tegu on tõesti pildiraamatutega, peale portreteeritava nime ei ole fotodele lisatud mingit muud infot.
Nii kiirgavad…
Jämejala rehabiliteerimine
Mõnda järjekordset omaeluloolist teost käes hoides, lehitsedes või lugedes olen üha sagedamini tabanud end küsimast, kust võtab autor selle veendumuse, et tema elu, ümbrus, põlvnemise ja kujunemise lugu läheb ka enamatele kui vaid kõige lähedasematele inimestele nii korda, et tasub jännata selle raamatuks vormistamisega. Mõnel juhul jääbki kahtlus püsima ja raamatu lugemisest ei saa asja. Ent Lauri Sommer on nüüdseks juba teist korda kinnitanud, et tasub küll oma lugu raamatusse raiuda. Kui 2012. aastal ilmunud „Räestu raamat” teenis hea vastuvõtu ja pärjati Võrumaa Bernard Kangro nimelise kirjandusauhinnaga, siis „Sealpool sood” on selle väärikas paariline. Mõlemad on paigaloolised raamatud, mis seovad…
Kirjanduspärand ja rahvuspained
Eesti Kirjandusmuuseum ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus on kumbki avaldanud omalaadsed kokkuvõttekogumikud. Eesti Kirjandusmuuseumi „Kirjanduspärand kultuuriloos”(1) hõlmab artikleid ja uurimusi aastatest 2008–2014 ja on välja antud Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 85. aastapäevaks(2). UTKK „Autogenees ja ülekanne”(3) pakub kirjanduskeskuse samanimelise sihtfinantseeritud uurimisteema (2008–2013) raames kirjutatud kaalukamaid artikleid, nagu märgib sissejuhatuses Jaan Undusk. Kogumikud mõjuvad terviklikult ning on hästi komponeeritud. Koostajad Marin Laak ja Sirje Olesk (EKM) ning Rein Undusk (UTKK) on artiklid kokku seadnud nii, et need hakkavad omavahel kõnelema ja täiendavad üksteist. Niisiis on tegemist teostega, mis mõjuvad orgaanilistena ega tekita tunnet, nagu oleks kogumiku koostamise vajadus kaalunud üles sinna pandavate…
Toimetaja pilguga kirjanduskriitikast, mitte kultuuriatavistlikult
Nüüd on viis aastat sellest, kui Keeles ja Kirjanduses ilmus viimati pikk kriitikaülevaade. Kirjutas selle Jürgen Rooste. Ülevaates leiti, et „olemuslikult võib kirjanduskriitikat pidada kultuuriatavistlikuks ilminguks: otsest funktsiooni tal mälu hülgavas ja mittelugevas keskkonnas enam pole, aga et ta on olemas olnud, kunagi mingit rolli mänginud, siis ta ikkagi ilmutab end ajuti, kõlgub kuskil sääl”.(1) Kas just asi nii hullusti on, aga huvilisele võib toda lugu nüüdki lugeda soovitada: selguvad toona Rooste meelest levinumad kriitikatüübid, kriitikat avaldavad väljaanded, olulisemad arvustajad.
Viie aastaga ei muutu ju palju. Üht-teist aga siiski. Kas või see väide, et Eestis puuduvad Euroopa kirjanikud (tsiteeritakse Hannes Varblast)…
Viie aastaga ei muutu ju palju. Üht-teist aga siiski. Kas või see väide, et Eestis puuduvad Euroopa kirjanikud (tsiteeritakse Hannes Varblast)…
Ääremärkusi Jaan Kaplinski mitmusekäsitelule
Hiljuti avaldas Jaan Kaplinski huvipakkuva lühikirjutise, mis avardab teavet mitmuse kasutamise kohta eesti keeles.(1) Autor jõuab keeleainese analüüsi põhjal ilmselt ka postmodernismis hinnatavale seisukohale, et kõige väärtuslikum on grammatiliselt ainsusega väljenduv unikaalsus, mitmuse kujul kirja pandu paljususes avaldub hägusus ja halvakspanu. Seda põhiseisukohta sugugi kõigutamata nendib siinkirjutaja, et arvatavasti artikli liigse lühiduse tõttu kätkeb asjaomane kirjutis paari absoluudina võetavat ütlust, mida oleks saanud viidetega varasemale kirjasõnale vähemalt osaliselt pehmendada. Teisalt leidub ebatäpsusi vene keele nähtuste lahtimõtestamisel. Järgnevalt eristan Jaan Kaplinski artiklist pärinevad laused poolpaksu kirjaga.
1. Kui inimesest rääkides kasutame tema nime mitmuse vormis, on sellel halvustav tähendus. Enamasti ehk küll,…
1. Kui inimesest rääkides kasutame tema nime mitmuse vormis, on sellel halvustav tähendus. Enamasti ehk küll,…
Valgustussajandi kangelane ja rahvuslik müüt Jaan Krossi „Rakvere romaanis”
Jaan Krossi „Rakvere romaan” ilmus 1982. aastal. See on kirjaniku teine suur ajalooline romaan, mille tegevus toimub Vene impeeriumis. Erinevalt „Keisri hullust” leiavad „Rakvere romaani” sündmused aset XVIII sajandi teisel poolel (peamiselt selle aastasaja kolmandal veerandil, keisrinna Katariina II ajal). Seda romaani ei ole seni saatnud samavõrd põhjalik uurijahuvi kui mitmeid teisi Krossi teoseid.(1)
Nagu romaanis „Keisri hull” (ja veel paljudes Krossi ajaloolistes teostes) on ka „Rakvere romaani” peategelaseks minajutustaja, kes pajatab teoses aset leidvatest sündmustest. Ta on madalat päritolu eestlane, kes on intellektuaalselt erakordselt võimekas, nõtke ja emotsionaalsetelt reaktsioonidelt paindlik.(2) Kirjandusteadlased ei ole veel detailselt uurinud selle tegelase iseloomu, kuigi…
Nagu romaanis „Keisri hull” (ja veel paljudes Krossi ajaloolistes teostes) on ka „Rakvere romaani” peategelaseks minajutustaja, kes pajatab teoses aset leidvatest sündmustest. Ta on madalat päritolu eestlane, kes on intellektuaalselt erakordselt võimekas, nõtke ja emotsionaalsetelt reaktsioonidelt paindlik.(2) Kirjandusteadlased ei ole veel detailselt uurinud selle tegelase iseloomu, kuigi…
Oskar Kallase päev
24. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis XXV eesti raamatuteaduse konverents, mis 1994. aastast kannab Oskar Kallase päeva nime.
Päeva avasõnas tõi direktor Janika Kronberg esile seni ikka veel tavapärase emakeelse pabertrükise rolli eesti rahva kujunemises ja juhtis raamatuhuviliste tähelepanu ka mõni päev hiljem Eesti Kirjandusmuuseumis toimuvale digitaalhumanitaaria konverentsile. Raamatuloo ja pabertrükise uurimise kaudu kõnetab meie pärand ja minevik olevikku, digitaalhumanitaaria aga peaks tagama selle pärandi säilimise ja kättesaadavuse tulevikus, kuuludes nii mõnevõrra futuroloogilise teaduse valda, rõhutas Kronberg.
Piret Õunapuu rääkis väärika ja tasakaaluka teadlase, pedagoogi ja diplomaadi Oskar Kallase kahest kirest: esiteks raamatud ja raamatukogud, teiseks muuseumid. Kaks kirge saatsid Kallase elu paralleelselt…
Päeva avasõnas tõi direktor Janika Kronberg esile seni ikka veel tavapärase emakeelse pabertrükise rolli eesti rahva kujunemises ja juhtis raamatuhuviliste tähelepanu ka mõni päev hiljem Eesti Kirjandusmuuseumis toimuvale digitaalhumanitaaria konverentsile. Raamatuloo ja pabertrükise uurimise kaudu kõnetab meie pärand ja minevik olevikku, digitaalhumanitaaria aga peaks tagama selle pärandi säilimise ja kättesaadavuse tulevikus, kuuludes nii mõnevõrra futuroloogilise teaduse valda, rõhutas Kronberg.
Piret Õunapuu rääkis väärika ja tasakaaluka teadlase, pedagoogi ja diplomaadi Oskar Kallase kahest kirest: esiteks raamatud ja raamatukogud, teiseks muuseumid. Kaks kirge saatsid Kallase elu paralleelselt…
Lühikroonika
• 1. detsembril toimus Tallinnas Tammsaare muuseumi X sügiskonverents „Kodu kuvand eesti kirjanduses läbi aegade”. Ettekanded olid jagatud sektsioonidesse „Kodu ja kodutus”, „Kirjanikud” ja „Omailmad”. Esinesid Mari Sarv, Rein Veidemann, Anneli Kõvamees, Tanar Kirs, Mari Niitra, Toomas Haug, Külliki Kuusk, Maarja Vaino, Brita Melts, Ene-Reet Soovik, Madli Kütt ja Katre Talviste.
• 1. detsembril peeti Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma seminari „Muinasjutuline maailm: rahvajuttudest (laste)kirjanduseni”. Vaatluse all oli fantaasiakirjandus, noorteromaan ning õnne ja vägivalla teema muinasjuttudes ja lastekirjanduses. Osalesid kirjandusteadlased ja folkloristid, lugude uurijad ja vestjad: Risto Järv, Pille Kippar, Krista Kumberg,…
• 1. detsembril peeti Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma seminari „Muinasjutuline maailm: rahvajuttudest (laste)kirjanduseni”. Vaatluse all oli fantaasiakirjandus, noorteromaan ning õnne ja vägivalla teema muinasjuttudes ja lastekirjanduses. Osalesid kirjandusteadlased ja folkloristid, lugude uurijad ja vestjad: Risto Järv, Pille Kippar, Krista Kumberg,…
Kodukoht ja teeleidmine
Artikkel põhineb A. H. Tammsaare Muuseumi korraldatud konverentsil „Kodu kuvand eesti kirjanduses läbi aegade” 1. detsembril 2014 peetud ettekandel. Ingliskeelsed tsitaadid on tõlkinud artikli autor.
Luuleliselt liigendatud proosapalas „Jää ja kanarbik. Migrandi märkmeid” on Jaan Kaplinski oma luuletusi ja jutte kirjeldanud koduotsimise lugudena, täpsustades, et need on „olevate ja olematute, võimalikkude ja võimatute kodude antoloogiad” (Kaplinski 1989: 1446). Kodu ja kodutunde kujutamine Kaplinski loomingus on köitvalt nüansirikas ja mitmekesine, keskendudes erinevate, aja vältel mõneti muutuvate dominantide ümber. Kord olen juba teinud katse Kaplinski luulelistes „koduantoloogiates” mingit kulgu ja korrapära avastada ning erinevaid kodutüüpe ja nende võimalikku teisenemist märgata (vt Soovik 2013).…
Luuleliselt liigendatud proosapalas „Jää ja kanarbik. Migrandi märkmeid” on Jaan Kaplinski oma luuletusi ja jutte kirjeldanud koduotsimise lugudena, täpsustades, et need on „olevate ja olematute, võimalikkude ja võimatute kodude antoloogiad” (Kaplinski 1989: 1446). Kodu ja kodutunde kujutamine Kaplinski loomingus on köitvalt nüansirikas ja mitmekesine, keskendudes erinevate, aja vältel mõneti muutuvate dominantide ümber. Kord olen juba teinud katse Kaplinski luulelistes „koduantoloogiates” mingit kulgu ja korrapära avastada ning erinevaid kodutüüpe ja nende võimalikku teisenemist märgata (vt Soovik 2013).…
Emakeele Seltsis
29. augustil 2014. aastal toimus Tartu Ülikooli peahoones J. V. Veski auditooriumis kõnekoosolek Ellen Niidi 70 ja Külli Habichti 50 aasta juubeli auks. Kõlas kolm ettekannet.
Pire Teras meenutas ettekandes „Veel kord saarte aktsendist” koos Ellen Niidiga tehtud murdepraktikat Lääne-Saaremaal Tiirimetsas. Ettekande inspiratsioon tuli Ellen Niidi kolmest artiklist ning ettekande aluseks oli eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus (lindistatud 2007), kus nelja kõneleja seast üks oli Ellen Niit. Esineja andis ülevaate saarte aktsendi olemusest: palatalisatsioonist, vokaalilaadist, reduktsioonist, sõnaalgulise h puudumisest, kvantiteedist, kõnemeloodiast ning muudest hääldusjoontest. Ettekannet ilmestasid korpusest pärit lindistused, mille väärtus seisneb selles, et tegemist on igapäevakeele, mitte murdelindistustega.
Kristiina Ross tunnistas ettekandes…
Pire Teras meenutas ettekandes „Veel kord saarte aktsendist” koos Ellen Niidiga tehtud murdepraktikat Lääne-Saaremaal Tiirimetsas. Ettekande inspiratsioon tuli Ellen Niidi kolmest artiklist ning ettekande aluseks oli eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus (lindistatud 2007), kus nelja kõneleja seast üks oli Ellen Niit. Esineja andis ülevaate saarte aktsendi olemusest: palatalisatsioonist, vokaalilaadist, reduktsioonist, sõnaalgulise h puudumisest, kvantiteedist, kõnemeloodiast ning muudest hääldusjoontest. Ettekannet ilmestasid korpusest pärit lindistused, mille väärtus seisneb selles, et tegemist on igapäevakeele, mitte murdelindistustega.
Kristiina Ross tunnistas ettekandes…
(:)Ilus sõda (:)Kivisildnik 50
2014. aasta 3. jaanuaril sai 50-aastaseks eesti kirjanduse enfant terrible Kivisildnik (tänapäeval peamiselt (:)kivisildnik,esimeste raamatute autorina Sven Kivisildnik, sünnitunnistuse ja valimisnimekirjade järgi Sven Sildnik, aga ka palju muud). Sellest sündmusest ajendatuna korraldasid Tallinna Ülikooli eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Kirjanike Liit 19. septembril 2014 Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis juubelikonverentsi, mis proovis avada seda vastuolulist nähtust, mis on juba 25 aastat püüdnud eesti kultuuri samaaegselt nii lammutada kui ka edendada.
Ülesanne ei saanud juba oma püstituselt kuuluda kergete hulka, sest kuidas ühele Kivisildnikule läheneda? Kas see pärisnimest tuletatud tähistus viitab luuletajale? Kolumnistile? Blogijale? Kirjastajale? Ühiskondlikult aktiivsele…
Ülesanne ei saanud juba oma püstituselt kuuluda kergete hulka, sest kuidas ühele Kivisildnikule läheneda? Kas see pärisnimest tuletatud tähistus viitab luuletajale? Kolumnistile? Blogijale? Kirjastajale? Ühiskondlikult aktiivsele…
Valetaja tõeotsinguil. Helga Nõu 80
16. oktoobril, juba pika traditsiooniga Karl Ristikivi päeval toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Helga Nõu 80. sünnipäevale pühendatud konverents „Valetaja tõeotsinguil”.
Leena Kurvet-Käosaar (Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool) käsitles loomadega seotud kujundeid, tuues esile neljajalgsete mõju inimtegelaste enese- ja ajatajule. Ettekande „Inimloom Helga Nõu loomingus” tuumaks oli romaani „Hundi silmas” analüüs, millest selgusid libahundi-Tiinade ja oma-võõra vahekordade erinevused Nõul ja August Kitzbergil. Mets tähistab endiselt vabadust ja kohustuslik rahvuslikkus paneb kitsikust tundvat peategelast aina rohkem metsa poole vaatama.
Kärt Hellerma osutas ettekandes „Õilistatud grotesk Helga Nõu loomingus: siirdeid konteksti” Nõule omasele groteskile, mis aitab edasi anda autori rõhuasetusi ja suunab lugeja õiges kohas komistama. Nõu…
Leena Kurvet-Käosaar (Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool) käsitles loomadega seotud kujundeid, tuues esile neljajalgsete mõju inimtegelaste enese- ja ajatajule. Ettekande „Inimloom Helga Nõu loomingus” tuumaks oli romaani „Hundi silmas” analüüs, millest selgusid libahundi-Tiinade ja oma-võõra vahekordade erinevused Nõul ja August Kitzbergil. Mets tähistab endiselt vabadust ja kohustuslik rahvuslikkus paneb kitsikust tundvat peategelast aina rohkem metsa poole vaatama.
Kärt Hellerma osutas ettekandes „Õilistatud grotesk Helga Nõu loomingus: siirdeid konteksti” Nõule omasele groteskile, mis aitab edasi anda autori rõhuasetusi ja suunab lugeja õiges kohas komistama. Nõu…
Mälestusi auväärsest keelemehest
Pent Nurmekund (16. XII 1906 – 28. XII 1996, kuni 1936. aastani Arthur Roosmann) oli Eesti ajaloo teadaolevalt suurim polüglott, kes oli õppinud rohkemal või vähemal määral 70 kuni 100 keelt. Täpset arvu ei teadnud ta isegi öelda, kuigi siinkirjutaja küsis seda talt omal ajal korduvalt. Tartu Ülikoolis on ta õpetanud 33 keelt rohkem kui tuhandele inimesele.
Lühikokkuvõte Nurmekunna elust on järgmine. Võrsunud vaestest oludest, õppinud Tartu Ülikoolis romanistikat, täiendanud end kuni 1940. aastani erinevates Lääne-Euroopa ülikoolides, osalenud 1944. aasta Eesti kaitselahingutes sissetungivate Nõukogude vägede vastu, olnud seejärel sõjavang, asutanud 1955. aastal TRÜ orientalistikakabineti ja kujundanud kolme aastakümne jooksul oma õpetamis-…
Lühikokkuvõte Nurmekunna elust on järgmine. Võrsunud vaestest oludest, õppinud Tartu Ülikoolis romanistikat, täiendanud end kuni 1940. aastani erinevates Lääne-Euroopa ülikoolides, osalenud 1944. aasta Eesti kaitselahingutes sissetungivate Nõukogude vägede vastu, olnud seejärel sõjavang, asutanud 1955. aastal TRÜ orientalistikakabineti ja kujundanud kolme aastakümne jooksul oma õpetamis-…
Väitekiri saksa ja eesti keele värvingupartiklitest
Janika Kärgi doktoritöö on vajalik ja tähelepanuväärne uurimus juba selgi põhjusel, et kõrvutab praegusaja Eesti keeleteaduses üsna erandlikult eesti ja saksa keele materjali, võttes vaatluse alla ühe suhtluses olulise partiklirühma kasutuse. Saksa keele kui kontaktkeele mõju pole eesti partikliuurimustes seni piisavalt arvesse võetud (nagu pole süstemaatiliselt tegeldud saksa keele kontaktimõjuga üldisemaltki). Töös leiab kinnitust see, et (värvingu)partiklitel on oluline pragmaatiline roll ka kirjalikus keeles, mistõttu on igati õigustatud nende kontrastiivne uurimine kahe keele eri tüüpi tekstides. Uurimuse teema on aktuaalne: ühelt poolt keelte partiklisüsteemide kirjeldamine ja teisalt ühe keele erinevate partiklite pragmaatiliste funktsioonide uurimine on tänapäeva keeleteaduses populaarne valdkond.
Oma põhjalikus…
Oma põhjalikus…