Artiklite arhiiv

Rubriik

Valdkond

Aasta

V noorte folkloristide konverents „Kontaktide ja konfliktide folkloor”

7.–9. oktoobrini Viljandi Kultuuriakadeemias toimunud konverents on iga-aastane üritus, mida vaheldumisi korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning Vilniuses asuv Leedu kirjanduse ja kultuuri instituut. Sel aastal oli korraldajate ringis ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond. 
Konverents „Folklore of Connections, Folklore of Conflict” keskendus folkloorile kui kogukondade liitjale ja lahutajale, ent päevakajalised teemad suunasid uurimisala vaatlema kui vastuolulistes situatsioonides tekkivat kultuuripraktikat. Plenaarloengutega esinesid Aleksander Pantšenko (Venemaa Teaduste Akadeemia vene kirjanduse instituut / Peterburi riiklik ülikool) ja William Westerman (New Jersey linna ülikool). Pantšenko, kes uurib nii vene rahvapärase õigeusu erinevaid teemasid kui ka spirituaalseid liikumisi, pidas loengu teemal…

Ajakiri Lähivõrdlusi. Lähivertailuja tähistas 30 tegevusaastat

Ajakirja Lähivõrdlusi. Lähivertailuja toimetuse eestvõttel ning Eesti Rakenduslingvistika Ühingu ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi toel toimus 29. oktoobril Tallinna Ülikoolis konverents „Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 30”, millega tähistati väljaande tegevuse kolme aastakümne täitumist ja 25. numbri ilmumist. Ajakiri sai alguse Soome ja Eesti keeleteadlaste 1980. aastate ühisprojektist „Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus” ning ilmus Soome ja hiljem ka Eesti ülikoolide toimetiste sarjades. Alates 2010. aastast on tegemist Eesti Rakenduslingvistika Ühingu eelretsenseeritava teadusajakirjaga. Kolmekümne aasta jooksul on 168 autorit avaldanud ajakirjas kokku 264 artiklit kogumahus 4477 lehekülge,     väljaandel on seni olnud 27 toimetajat.
Konverentsil kohtusid kolm põlvkonda: väljaande asutajad, praegused ning…

Välitööd ajaskaalal

Välitööpraktikate analüüsile pühendatud konverentse korraldab Akadeemiline Rahvaluule Selts juba alates 2003. aastast. Konverents on foorumiks erinevatest institutsioonidest pärit teadlastele, kes otsivad vastuseid välitöödel loodavate allikate ja nende uurimisega seotud küsimustele. 30. oktoobril Tartus peetud konverents „Välitööd ajaskaalal” keskendus sellele, millised muutused on välitööde protsessis ja eesmärkides distsipliini ajaloo, uuritava isiku ja kogukonna elutsükli või isikliku uurijatee jooksul aset leidnud. 
Konverentsipäeva esimesed neli ettekannet käsitlesid eesti folkloristika ajalugu. Mall Hiiemäeettekanne „Oskar Loorits rahvaluulekogujana ning kogumistöö ideoloogina” rõhutas Oskar Looritsa eripärast annet allikatega kontakti saada. Ta tõi esile kaks joont: julgus kohelda allikaid võrdsete partneritena ning oskus mitte kiirustada – las inimene saab…

Ladina keele õppimisest teoloogias

Kaarina Rein. Lingua Latina in theologia. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 247 lk.

Kaarina Reinu koostatud õpiku kohta on ühelt poolt kerge arvamust avaldada, teiselt poolt aga paneb raamat arutlema mitmete keeleõppimise küsimuste üle. Hakates koostama õpikut, seisab iga autor valikute ees, milles järgida traditsiooni ja milles lähtuda praegustest vajadustest. Ladina keele grammatika on ju sajandeid ikka sama ja selle esitamiseski korduvad traditsioonilised põhimõtted. Kus aga on toimunud olulisi muudatusi, eriti möödunud sajandi keskpaigast alates, on õpikute metoodiline külg ja suhestumine õpiku kasutajatega – mida tahaks allpool ka pikemalt vaadelda.
Kaarina Reinu koostatud õpiku vormilises küljes on kõik hästi välja tulnud. Õpiku struktuur on selge ja lähtub kindlast loogikast. Harjutused on koostatud asjakohaselt, grammatikaküsimusi…

12. rahvusvaheline fennougristide kongress

Iga viie aasta tagant korraldatav fennougristide kongress toimus 17.–21. augustini 2015 Soomes Oulus. See oli Soome jaoks juba neljas kord kongressi võõrustada. Eelmised kongressid peeti 1965. aastal Helsingis, 1980. aastal Turus ja 1995. aastal Jyväskyläs.
Kongressi president oli Harri Mantila (Oulu). Kokku oli 380 osalejat 21 riigist. Suurem osa neist esindas soome-ugri rahvaid, kuid hulgaliselt oli kohale sõitnud ka soome-ugri temaatikaga tegelevaid teiste rahvaste esindajaid. Seekordsel fennougristide kongressil eraldi teemat ei olnud. Viie päeva jooksul peeti sümpoosionides ja teemasektsioonides kokku 276 ettekannet. Plenaarettekandeid oli seitse. Need puudutasid fennougristika traditsioonilisi uurimissuundi: keeleteadust, kultuuri, kirjandust, arheoloogiat ning kultuurilist antropoloogiat. Selliselt olid kaetud erineva…

Kui sõna oli tegu

Kirjandus kui selline. Valik vene vormikoolkonna tekste. Koostanud ja toimetanud Märt Väljataga. Gigantum Humeris. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014. 392 lk.

Vene vormikoolkonna tekstivalimi ilmumine eesti keeles on kahtlemata oluline sündmus. Vaatamata sellele, et kogumikku koondatud tekstid on kirjutatud pea sajand tagasi, ei ole need oma väärtust kaotanud. Ja ei tohiks lasta ennast eksitada pealkirjast „Kirjandus kui selline”, sest just vene formalismist saab paljuski alguse kogu tänapäeva humanitaarteaduste metodoloogia.
Kogumik jaguneb neljaks osaks, millest esimene, „Manifestid” (deklaratiivne), ja viimane, „Edasi- ja tagasivaated” (reflektiivne), raamistavad konkreetseid analüüse. Kõige mahukam on teine osa, „Proosateooria”, mille tekstide seast tõuseb esile Vladimir Proppi „Imemuinasjuttude transformatsioonid”. On suurepärane, et just see Proppi tekst kogumikku valiti, sest mitmes mõttes on see huvitavam ja sügavam kui tema kõige kuulsam…

Üle aia vaatamise sügav sisu

Kristi Salve. Üleaedsed. Toimetanud ja saatesõna kirjutanud Madis Arukask. Eesti mõttelugu 126. Ilmamaa, 2015. 568 lk.

Kirjastuse Ilmamaa suursarjas „Eesti mõttelugu” on ilmunud 24 rahvaluulekäsitlust Kristi Salve teadusloomest.
Kuivõrd on tegu kogenud folkloristi senise tegevuse kvintessentsiga, kasutatud meetodi kaudu sisemiselt ühendatud, loogiliselt kokkukuuluva artiklijadaga? Millest tuleb, et eri väljaannetes avaldatud eri teemadel kirjutatud uurimused on iseseisvad tükid tegelikkusest, aga kui nad koondada antoloogiaks, sünnib täiesti uus tervik? Kas terviku mulje tekib ükskõik missuguseid osi ümber paigutades? Kuidas me huvilistena üldse loeme artiklikogumikku, kas järjest, algusest lõpuni, või avame üksnes parasjagu vajaliku töö, mida tarvitada ja tsiteerida? Kogumiku kui uue saaduse seisukohalt on märkimisväärne adressaadi muutus võrreldes esmailmumisega: üldisemate kultuurihuvidega lugejatele suunatud ning kohakirjanduse tarvitajale mõeldud tutvustused (näiteks…

Kilpkonna kaunistamine kalliskividega. „Marie Underi „Sonetid””, dekadentsiajastu loid luule

Marie Underi „Sonetid”. Viiskümmend tänapäeva luuletajat kõneleb Marie Underiga. Koostanud Hasso Krull ja Carolina Pihelgas. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 67 lk.

Nüüd võib juba öelda, et Hasso Krull ja Carolina Pihelgas on asunud looma eesti luules uutmoodi huvitavat maailma. Esimene katse oli üdiluule, ühe luuletamisviisi kokkukogumine.(1) Teine katse on teistmoodi. See on soov radikaaltõlkida Marie Underi „Sonetid”, ilmunud septembris 1917. Suur sõda oli selleks ajaks kestnud juba kolm aastat. Aga sonetid ei kõnelegi sõjast, kuigi nende kirjutamine jäi põhiosas aastaisse 1915–1917. Neis valitsevad tunded ja pildid kuuluvad ennekõike sellesse maailma, mille Esimene maailmasõda hävitas. Kuuluvad kadunud kaunisse, sümbolistlikku, estetistlikku, dekadentlikku sajandialguse maailma. Tõsi, pean tunnistama, et Underi luuletusi lugedes kipub minu ajus juba aastaid kummitama üha enam ja enam üks kaunis…

Nõnda kõneles Kivisildnik

(:)kivisildnik. See õige luuleõpik. Saarde-Pärnu: Ji, 2015. 326 lk.

Kivisildniku kohta on juba peaaegu kõik oluline öeldud. Kivisildnik pole paljalt normi purustaja, vaid on normiülene.(1) Kivisildnik on valdavalt paroodiline ja irooniline, metairooniline.(2) Kivisildniku luule on tungiluule ja suguluses Vana Testamendi prohvetite kuulutustega.(3) Hoolimata ropendamisest on Kivisildnik askeetlik moralist.(4) Kivisildniku luule on oma põhiolemuselt isamaalik.(5) Kivisildnik on tekstimasin, mis töötab raugematu hooga, režiimi oluliselt muutmata (sellega nõustub enamik viidatud kriitikuist). Kõik see käib Kivisildniku luule kohta. Aga juba ammu on ennustatud Kivisildniku ekspansiooni teistesse valdkondadesse, näiteks kirjandusteooriasse.(6) Nüüd ongi ta välja tulnud oma normatiivse poeetikaga.
Raamat kujutab endast konglomeraati, mille koostisosadeks on deklaratsioonid, jutlused, luuletused, päevakäsud, epistlid, pihtimused, arutlused, absurdistlikud vahelugemised,…

Kaplinski kaugused

„Ma võiksin sulguda pähklikoorde ja lugeda end mõõtmatu ruumi kuningaks. . . ..” Lastes Hamletil lausuda neid sõnu, võttis Shakespeare (1975: 44) kokku kontiinumi otsad, mille juurde on ühel või teisel kombel tagasi tulnud mitmed koha ning ruumi üle mõtisklejad hilisematel sajanditel: lähtudes tillukesest ja tihedast punktist, mille piirid on paigas ja materjal lähimeeltega tajutav, on võimalik ette kujutada ja luua kontseptuaalseid kaugusi universumite ja multiversumiteni välja. Põhimõtteliselt kordab Taani printsi mõttekäiku, kuigi pisut ahtamas mõõtkavas, geograaf Yi-Fu Tuan (1981: 149), kes näitlikustab kohakogemuste skaala ulatust, alustades inimese lemmiktugitoolist, mille võimaliku vastaspoolusena pakub välja kogu maa. Kohad on meie jaoks tähenduslikud, meelte abil…

Paar sõna empaatiast

Keele ja Kirjanduse eelmises numbris võis lugeda Liina Lukase ülevaadet Balti kirjakultuuri sümpoosionist, mis kandis pealkirja „Kontinent Herder: empaatia, sümpaatia ja antipaatia poeetikas ja poliitikas”. Rõõm on näha, et vastukaaluks üldisele suundumusele vähendada vanade keelte osakaalu aineprogrammides(1) leidub ürituse pealkirjas ainult kolm sõna, mis ei pärine vanakreeka keelest. Nendeks sõnadeks on Herderi nimi, sidesõna ja ladina keelest tulnud „kontinent”.(2)
Selleks, kuidas vanakreeka sõnad jõuavad tänapäeva keeltesse, on kaks levinumat rada. Üks neist on järjepidev traditsioon, kus sõna on liikunud kreeka keelest ladina keelde ning ladina keelest ülejäänuisse. Teise võimalusena pöördutakse uut vajalikku terminit otsides otse vanakreeka keele poole ning leitakse sealt…

Lühikroonika

• 1. detsembri teisipäevaseminaril Eesti Kirjandusmuuseumis pidas ettekande Aleksandra Arhipova, kes kõneles teemal „Folkloori eest vangi: anekdoodid, laulud ja kuuldused kohtuliku uurimise all Nõukogude Liidus ja tänapäeva Venemaal”. Ta keskendus folkloori ja võimu vahelistele suhetele aastail 1922–2015: mis toimus tsenseerimata pärimusega suure terrori perioodil, kuidas olukord muutus pärast Stalini surma ja mis toimub nüüdisajal. Nimelt on mitmed inimesed sattunud tagakiusamise alla pildilise folkloori postitamise eest internetis. 
• 3. detsembril korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Tallinnas konverentsi „Põimunud kirjandus. Kultuurilised, rahvuslikud ja žanrilised ristumised Eesti kirjakultuuri ajaloos”. Esinesid Jaan Undusk, Rein Veidemann, Rein Undusk, Anneli Mihkelev, Mirjam Hinrikus, Aare Pilv, Piret Kruuspere,…

Eesti prantsuskeelsetes reisikirjades

Algusaegadest 1990. aastani

Käesoleval uurimusel on kaks peamist eesmärki. Esiteks üritan anda üldise ülevaate Eesti kuvandi muutumisest prantsuskeelsetes reisikirjades, teiseks aga analüüsida reisikirja kui prantsuskeelses kultuuriruumis vähe tuntud maaga seotud teadmistekogumi moodustamise vahendit. Milline on selles vallas reisikirja eripära? Mis tüüpi teavet reisikirjanikud annavad? Kuidas on teabevalik ja seisukohad aja jooksul arenenud? Milline on reisikirjade positsioon teadmusloome üldises süsteemis? Millised on nende seosed muud tüüpi tekstidega (entsüklopeediad, teadus-, turismi-, aja- ja ilukirjandus jms), millega reisikirjad on eri aegadel koos eksisteerinud (või mitte)?
Enne tekstikorpuse tutvustamist ja analüüsi oleks kasulik korraks peatuda teemat piiritlevatel mõistetel.
Terminid reis ja reisikiri, mille tähendus võib intuitiivselt tunduda ilmselge, ei…

Tuulte ja tormide raamat

Benita Laumane. Vēju un vētru grāmata. Dabas parādību nosaukumi latviešu valodā II. Liepājas Universitāte, 2015. 431 lk.

Läti keeleteadlane Benita Laumane on aastakümneid uurinud mere ja ilmastikuga seotud läti sõnavara ulatuslikus areaalses ja tüpoloogilises kontekstis ning avaldanud arvukalt selleteemalisi kirjutisi. Teemat mitmekülgselt hõlmavaks oluliseks tähiseks oli mõni aeg tagasi ilmunud sademenimetusi käsitlev monograafia.(1) Käesolev jätku-uurimus „Tuulte ja tormide raamat. Loodusnähtuste nimetused läti keeles II” on pühendatud tuulte ja tormide ning nende põhjustatud veepinna liikumisega seotud nimetustele. Ainestiku kogumist ja analüüsi on Laumane alustanud aastakümneid tagasi, nagu tõendab 1967. aastal ajakirjas Baltistica avaldatud läti tuulenimetusi käsitlev kirjutis. Väärikasse ikka jõudnud keeleteadlase töölaual ootab juba järge kalapüügialuste ja -vahendite mõisterühma käsitleva töö materjal.
Tuulte ja tormide raamatu erakordselt rikkaliku materjali…

Tartu Ülikooli VIII kirjandustudengite kevadkool

13.–14. juunil toimus professor Arne Merilai Võrumaal Urvastes asuva suvekodu hoovis juba kaheksandat korda kirjanduse ja kultuuriteaduste üliõpilaste kevadkool. Avaettekandes käsitles Hanna Linda Korp omamütoloogiat Lauri Sommeri „Räestu raamatus” (2012). Sama teemaga tegeles Korp ka oma bakalaureusetöös, kus lisaks „Räestu raamatule” uuris ta Sommeri „Sealpool sood” (2014). Doktorant Kadri Naanu kõneles perekonnast orjakirjanduses, tuginedes J. California Cooperi romaanile „Family” (1991) ja Octavia E. Butleri orjaromaanile „Kindred” (1979). Naanu väitel käsitletakse orjakirjanduses perekonnana pigem intellektuaalselt kui bioloogiliselt seotud inimesi, niisiis neid, kes on koos läbi elanud katsumusi, mis neid edaspidi ühendavad.
Teine plokk oli pühendatud läti ja leedu kirjandusele ning nende eesti…

Mari Saat valguses ja varjus

Võlus ja vaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maailm. Etüüde nüüdiskultuurist 5. Koostanud Piret Viires ja Virve Sarapik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 167 lk.

Piret Viirese ja Virve Sarapiku koostatud „Võlus ja vaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maailm”, mis ilmus sarja „Etüüde nüüdiskultuurist” 5. osana, on kokkuvõttev kogumik Saadi loomingu retseptsioonist läbi eri aastakümnete. Raamat koondab nii uusi kui ka varem ilmunud artikleid ja kirjanduskriitikat, vanima teksti esmailmumisaastaks on 1974. Lisaks on taasavaldatud kaks intervjuud Saadiga, kirjaniku tööde valikbibliograafia ning väike valik kirjanikku kujutavatest fotodest. Need viimased muudavad muidu ehk akadeemiliselt mõjuva raamatu isiklikumaks, andes loomingule konkreetse inimese näo konkreetses ajas ja ruumis. Tuntud inimeste lapse- ja noorpõlvepildid on alati huvitavad, eriti kui lapsepõlv langeb näiteks nõukogude aega. Tõsi küll, tubli pioneeri fotosid…

Kausitäis (õppe)kirjandust

Jan Kaus. 20. sajandi kirjandus. Maurus, 2015. 175 lk; Jan Kaus. Uuem kirjandus. Maurus, 2015. 192 lk.

Iga uue kirjandusõpiku ilmumine on kahtlemata sündmus. Õpikuid ja töövihikuid, mis uue gümnaasiumi riikliku õppekava jõustumise järel ja hilisema täiendamise käigus(1) gümnaasiumiastmele on üllitatud, pole just palju(2). Üht-teist on õpikukirjastuste plaanide kohaselt veel uuel kalendriaastal ilmumas. Gümnaasiumi kirjanduse põhi- ja valikkursusi toetavaid õppematerjale on õpetajad pikisilmi oodanud, sest kirjandusõpetus koolis vajab hädasti ainelist värskendust ja metoodilist turgutust.
Selleks et anda Jan Kausi õpikutele „20. sajandi kirjandus” ja „Uuem kirjandus” (tekstis edaspidi 20SK ja UK) hinnang nii kirjandusteaduse kui ka ainedidaktika vaatenurgast, tuleb esmalt selgitada tänapäeva kirjandusõpetuse metodoloogiat, st kontseptuaalset nihet, millest gümnaasiumi kirjanduse ainekavadki juhinduvad.
1. Tänapäeva kirjandusõpetuse fookus on  t e k…

Kaks nooremat laensõna

KLOPP
Sõna klopp ’klots, pakuke’ ei näi kirjakeeles just sage olevat, seletav sõnaraamat esitab üheainsa, Mait Metsanurgalt registreeritud kasutusnäite Hilja mängis põrandal laastude ja kloppidega (EKSS 2: 330). Murretes on sõna võrdlemisi hästi tuntud (Kuu VNg Jõh LNg Mar Var Kos KuuK Amb Koe VJg I Äks Ksi Plt Pil KJnM Ran Puh Võn Kam San Plv Räp), sel on häälikulised variandid klopp, klo´pp, lopp ja lo´pp ning tähendused 1. ’puutükk, klots’, nt puu klopid – – lapsed tegevad maeasid Mar, pista lo´pp ala, kus tad vaja om Hls; 2. ’klotsikujuline ese või eseme osa’, nt `TelÍjä klopp õli siesama mis…

Vanavarast ja vanakraamist, välitöödest ja kultuuriloolise materjali kogumisest

2013. aastal andis Keele ja Kirjanduse peatoimetaja Joel Sang mulle kui tollal Eesti Kirjandusmuuseumi direktorile juba enne avaldamist lugeda oma mõtiskluse „Museaalne saaste”, mis ilmus ajakirja oktoobrinumbris.(1) See lähtus Kersti Merilaasi kolmekümne aasta jooksul saadetud kirjadest Debora Vaarandile, mille viimane oli enne surma andnud Joel Sangale tagasi ja mis sisaldasid soovi, et need hävitataks, et tulevastele põlvedele midagi sorida ei jääks. Eesti kultuurilugu ei kaotaks midagi, kui need kirjad tõepoolest hävitada, sest nad ei sisalda midagi peale eluolulise teabe ja ummistaksid niisiis muuseumi hoidlaid mitte vanavarana, vaid vanakraamina, oli Joel Sanga enda väide neid kirju lugenuna. Niisiis – kas toimida…

Kas Google on ühe- või kahesilbiline sõna?

Oma raamatus „Eesti keele foneetika I” küsib Arvo Eek: „Mis on silp?”, ja mainib hiljem, et „seniajani ei leidu silbi defineerimiseks ühtseid foneetilis-fonoloogilisi kriteeriume” (Eek 2008: 47–48). Olukord on veider, sest selliseid eesti keele põhiteemasid nagu välted ja sõnamuutmise reeglid on tavaks käsitleda just silpide kaudu, st millegi sellise kaudu, mida ei osata määratleda. Käesoleva artikli eesmärk on pakkuda lisaks häälduspõhisele käsitlusele võimalust heita pilk eesti silbisüsteemile sellisena, nagu see paistab sõnamuutmises kasutusel olevat. Keelekasutajad tõlgendavad hääldustunnuseid morfoloogia ehk sõnamuutmissüsteemi alusena – kõnelejate ettekujutus sellest, kuidas sõna silbitada, on nende jaoks üks tegureid, mis määrab sõna käänamisviisi valiku – ja…

Herder keelest ja kirjandusest

Balti kirjakultuuri sümpoosioni järelkaja

Käesolev on ajendatud septembri lõpul (24.–26. IX 2015) Tartus toimunud rahvusvahelisest Balti kirjakultuuri sümpoosionist, mille pealkirjaks oli seekord „Kontinent Herder: empaatia, sümpaatia ja antipaatia poeetikas ja poliitikas”. Ametlikult arvult oli see kaheksas (kui Eesti Goethe-Seltsi varasemad teadusüritused, nt 1999. aastal toimunud sümpoosion „Goethe Tartus” eellooks arvata), mis üle aasta peetavate sümpoosionite puhul annab kokku juba 15-aastase traditsiooni. Balti kirjakultuuri sümpoosionite eestvedajateks on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse õppetool ja Eesti Goethe-Selts, kuid igal aastal on teema huvides kaasatud uusi partnereid, varasemalt näiteks Läti Ülikooli läti ja saksa filoloogia õppetoolid või Maini-äärse Frankfurdi Johann-Wolfgang-Goethe-Ülikooli uuema saksa kirjanduse instituut. Seekordse…

Baltisakslase romaan

Teos ja autor

Jutt on Eestist pärit parun Karl Georg Woldemar Friedrich von Rosenist (1800–1860). Väga auväärse, X sajandisse ulatuva suguvõsaga baltisakslane, kelle esivanemad elasid Eesti- ja Liivimaal juba alates XIII sajandist (Otšerk 1876; ka emapoolse suguvõsa – von Taubede – genealoogia on vähemalt sama esinduslik), valis endale ebatavalise elutee.(1) Ta sündis oma emale kuuluvas Rickholtzi mõisas (tänapäeval Riguldi, Haapsalu lähedal) (Lexikon 1970: 645). Kodukeeleks oli muidugi saksa, kuid ka prantsuse keelt valdas noor parun vabalt. Lapsepõlvest alates oli Rosen huvitatud antiikkultuurist (ta oskas suurepäraselt kreeka ja ladina keelt), eriti antiikaja luulest, unistas ka ise poeediks saamisest ja kirjutas oma esimesed luuletused ladina…

Lühikroonika

• 3. novembril kaitses Triin van Doorslaer Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Conceptualising Translation as an Awareness-Raising Method in Translator Education” („Tõlkimise mõtestamine kui teadlikkust tõstev käsitlusviis tõlkijahariduses”). Doktoritöö juhendaja oli professor Suliko Liiv (TLÜ), oponendid dotsent Arvi Tavast (TÜ) ja teadur Elin Sütiste (TÜ). 
• 3. novembril korraldasid Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning maailma keelte ja kultuuride kolledž rahvusvahelise sümpoosioni „Suulised ja kirjalikud eeposed ning nende lähižanrid”. Arutleti, kas eepose puhul on põhjust rääkida ühtsest žanrist või mitmest alažanrist, milliseid funktsioone täidavad eeposed kultuurisüsteemis, milliseid teisi žanre nad endasse sulatavad ja kas need mõjutavad ka eeposte poeetikat ning maailmavaatelist sisu. Teemat…

In memoriam Kalevi Wiik

2. VIII 1932–12. IX 2015

12. septembril 2015 suri Turu ülikooli foneetika emeriitprofessor Kalevi Wiik. Tema teadustegevus oli laiahaardeline ja intensiivne. Ta oli hea suhtleja, kiire ja originaalne mõtleja, hiilgav esineja, rasketel aastatel üks suuremaid Eesti sõpru ja ka eesti keele uurija.
Kalevi Wiik sündis 2. augustil 1932 Soomes Turus. Tema elutee määras suuresti see, et sakslased kaotasid Stalingradi lahingu, mille järel ta isa nägi ette, et maailmakeeleks tõuseb inglise keel, ja seetõttu hakkas Kalevi Wiik koolis võõrkeelena õppima inglise keelt. 1952. aastal jätkas ta inglise keele õpinguid Turu ülikoolis, kus inglise keele professor rõhutas üldkeeleteaduse tähtsust ja suunas teda lugema ameerika üldkeeleteadlaste raamatuid. 1957. aastal…

Esimese maailmasõja jäljed eesti kultuuris

Sajandi möödumist Esimese maailmasõja algusest tähistati kogu maailmas arvukate konverentside, publikatsioonide, näituste, filmide ja muude mälutöö vormidega. Ka meil Eestis toimus selle nn unustatud sõja(1) meenutuseks mitmeid teadusüritusi, avaldati uurimusi ja allikapublikatsioone. Arusaadavalt on ilmasõja uurimisel initsiatiivi haaranud ajaloolased,(2) kuid oma sõna sel teemal on sekka öelnud ka kultuuriuurijad.
8.–9. aprillini 2015. aastal korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus (UTKK) ja Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut (EKKI) ühise seminari, kus erinevate kultuurivaldkondade uurijad analüüsisid Esimese maailmasõja kajastusi kultuurimälu erinevates meediumides, kirjanduses, ajakirjanduses, visuaal- ja muusikakultuuris, toetudes sealjuures nii sünkroonsetele kui ka retrospektiivsetele tekstidele. Kahepäevane interdistsiplinaarne seminar kujunes…

Emakeele Seltsis

12. mail toimus Emakeele Seltsi värskete auliikmete Enn Ernitsa ja Lembit Vaba 70 aasta juubeli auks kõnekoosolek „Etümoloogialainel”, kus juubilaride kõrval esines ka kohanimeuurijast läti polüglott Ojārs Bušs. Ettekannete järel esitles Lembit Vaba oma äsjailmunud artiklikogumikku „Sõna sisse minek” (Emakeele Seltsi toimetised nr 73, Tallinn, 2015, 495 lk).
Avakõnes tõdes Lembit Vaba, et fennougristikat Eestis enam ei ole ning varem ilmunud etümoloogiasõnaraamatute kõrge tase käib praegustele uuri jatele üle jõu, kuna ei osata piisaval määral keeli ja vajaka on dialektoloogiateadmistest. Eesti ja laiemalt läänemeresoome sõnatüve peetakse seletatuks, kui sellele on leitud laenuetümoloogia. Praegu domineeribki meil indoeuroopa suund. Õnneks on küll püsivate…

Kirjandusteaduse V suvekool

3.–4. juulil toimus Liivi Muuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi V suvekool (XXII kevadkool) „Kriitika võrgus – saak või kütt?”. Suvekooli ideeks oli tõstatada küsimusi kaasaja tendentside kohta kriitikas ja esitada ka tagasivaateid klassikutele; samuti uurida, kas ja kus on kriitika järelkasv ning kuidas hindavad olukorda noored arvustajad. Ja milline on internetiavarustes leiduva retseptsiooni väärtus, kas kultuuriajakirjanduse kriitikarubriigid suudavad muutuvate oludega sammu pidada?
Ettekannetes käsitleti teemat mitmekülgselt, nii autori/autorite loomingu retseptsiooni kaudu kui ka polemiseerides metakriitiliste tekstide üle. Jaak Tomberg lähenes kriitikale kaasaloova komponendi kaudu, võttes oma ettekande aluseks Aare Pilve artikli „Kaasaloova kriitika hüpotees”(1) ning George Steineri essee „„Kriitik” / „Lugeja””(2)F. Kõlama jäi…

Uurimuse objektiks kollokatsioonid

Liisi Piits. Sagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles. Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 23. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015.

Liisi Piitsa doktoritöö „Sagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles” selgitab, kuidas kollokatsioonisuhetes avalduvad inimese sugu ja vanus. Uurimuse eesmärgiks on analüüsida sõna distributiivset käitumist ja semantilisi puutepunkte ehk seda, millised on inimest tähistavate sõnade suhted teiste sõnadega ja milline on paradigmaatiliste suhete väljendumine süntagmaatilisel tasandil. Töö lähtekoht on sõnastatud juba 1950. aastate ameerika strukturalistide arusaamas, et sõna distributsioon peegeldab sõna tähendust.(1) Sellest on mitmed teisedki keeleuurijad aastate jooksul kirjutanud, ja Piits viitab eriti varaste saksa ja šveitsi lingvistide ning ameerika ja briti lingvistide uurimustele.
Piitsa väitekiri kuulub nende kollokatsioonide ja semantika uurimuste hulka, mida on viimase aastakümne jooksul avaldatud eesti…

Keel ja Kirjandus