13.–14. juunil toimus professor Arne Merilai Võrumaal Urvastes asuva suvekodu hoovis juba kaheksandat korda kirjanduse ja kultuuriteaduste üliõpilaste kevadkool. Avaettekandes käsitles Hanna Linda Korp omamütoloogiat Lauri Sommeri „Räestu raamatus” (2012). Sama teemaga tegeles Korp ka oma bakalaureusetöös, kus lisaks „Räestu raamatule” uuris ta Sommeri „Sealpool sood” (2014). Doktorant Kadri Naanu kõneles perekonnast orjakirjanduses, tuginedes J. California Cooperi romaanile „Family” (1991) ja Octavia E. Butleri orjaromaanile „Kindred” (1979). Naanu väitel käsitletakse orjakirjanduses perekonnana pigem intellektuaalselt kui bioloogiliselt seotud inimesi, niisiis neid, kes on koos läbi elanud katsumusi, mis neid edaspidi ühendavad.
Teine plokk oli pühendatud läti ja leedu kirjandusele ning nende eesti…

• 3. novembril kaitses Triin van Doorslaer Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Conceptualising Translation as an Awareness-Raising Method in Translator Education” („Tõlkimise mõtestamine kui teadlikkust tõstev käsitlusviis tõlkijahariduses”). Doktoritöö juhendaja oli professor Suliko Liiv (TLÜ), oponendid dotsent Arvi Tavast (TÜ) ja teadur Elin Sütiste (TÜ). 
• 3. novembril korraldasid Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning maailma keelte ja kultuuride kolledž rahvusvahelise sümpoosioni „Suulised ja kirjalikud eeposed ning nende lähižanrid”. Arutleti, kas eepose puhul on põhjust rääkida ühtsest žanrist või mitmest alažanrist, milliseid funktsioone täidavad eeposed kultuurisüsteemis, milliseid teisi žanre nad endasse sulatavad ja kas need mõjutavad ka eeposte poeetikat ning maailmavaatelist sisu. Teemat…

12. septembril 2015 suri Turu ülikooli foneetika emeriitprofessor Kalevi Wiik. Tema teadustegevus oli laiahaardeline ja intensiivne. Ta oli hea suhtleja, kiire ja originaalne mõtleja, hiilgav esineja, rasketel aastatel üks suuremaid Eesti sõpru ja ka eesti keele uurija.
Kalevi Wiik sündis 2. augustil 1932 Soomes Turus. Tema elutee määras suuresti see, et sakslased kaotasid Stalingradi lahingu, mille järel ta isa nägi ette, et maailmakeeleks tõuseb inglise keel, ja seetõttu hakkas Kalevi Wiik koolis võõrkeelena õppima inglise keelt. 1952. aastal jätkas ta inglise keele õpinguid Turu ülikoolis, kus inglise keele professor rõhutas üldkeeleteaduse tähtsust ja suunas teda lugema ameerika üldkeeleteadlaste raamatuid. 1957. aastal…

Sajandi möödumist Esimese maailmasõja algusest tähistati kogu maailmas arvukate konverentside, publikatsioonide, näituste, filmide ja muude mälutöö vormidega. Ka meil Eestis toimus selle nn unustatud sõja(1) meenutuseks mitmeid teadusüritusi, avaldati uurimusi ja allikapublikatsioone. Arusaadavalt on ilmasõja uurimisel initsiatiivi haaranud ajaloolased,(2) kuid oma sõna sel teemal on sekka öelnud ka kultuuriuurijad.
8.–9. aprillini 2015. aastal korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus (UTKK) ja Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut (EKKI) ühise seminari, kus erinevate kultuurivaldkondade uurijad analüüsisid Esimese maailmasõja kajastusi kultuurimälu erinevates meediumides, kirjanduses, ajakirjanduses, visuaal- ja muusikakultuuris, toetudes sealjuures nii sünkroonsetele kui ka retrospektiivsetele tekstidele. Kahepäevane interdistsiplinaarne seminar kujunes…

12. mail toimus Emakeele Seltsi värskete auliikmete Enn Ernitsa ja Lembit Vaba 70 aasta juubeli auks kõnekoosolek „Etümoloogialainel”, kus juubilaride kõrval esines ka kohanimeuurijast läti polüglott Ojārs Bušs. Ettekannete järel esitles Lembit Vaba oma äsjailmunud artiklikogumikku „Sõna sisse minek” (Emakeele Seltsi toimetised nr 73, Tallinn, 2015, 495 lk).
Avakõnes tõdes Lembit Vaba, et fennougristikat Eestis enam ei ole ning varem ilmunud etümoloogiasõnaraamatute kõrge tase käib praegustele uuri jatele üle jõu, kuna ei osata piisaval määral keeli ja vajaka on dialektoloogiateadmistest. Eesti ja laiemalt läänemeresoome sõnatüve peetakse seletatuks, kui sellele on leitud laenuetümoloogia. Praegu domineeribki meil indoeuroopa suund. Õnneks on küll püsivate…

3.–4. juulil toimus Liivi Muuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi V suvekool (XXII kevadkool) „Kriitika võrgus – saak või kütt?”. Suvekooli ideeks oli tõstatada küsimusi kaasaja tendentside kohta kriitikas ja esitada ka tagasivaateid klassikutele; samuti uurida, kas ja kus on kriitika järelkasv ning kuidas hindavad olukorda noored arvustajad. Ja milline on internetiavarustes leiduva retseptsiooni väärtus, kas kultuuriajakirjanduse kriitikarubriigid suudavad muutuvate oludega sammu pidada?
Ettekannetes käsitleti teemat mitmekülgselt, nii autori/autorite loomingu retseptsiooni kaudu kui ka polemiseerides metakriitiliste tekstide üle. Jaak Tomberg lähenes kriitikale kaasaloova komponendi kaudu, võttes oma ettekande aluseks Aare Pilve artikli „Kaasaloova kriitika hüpotees”(1) ning George Steineri essee „„Kriitik” / „Lugeja””(2)F. Kõlama jäi…

• 2. oktoobril korraldati TÜ raamatukogus rahvusvaheline ettekandepäev „Johannes Gezelius vanem 1615–1690”, mis oli pühendatud Soome-Rootsi luterlikule teoloogile ja rahvaharijale, Turu piiskopile Johannes Gezelius vanemale, kes alustas oma karjääri Tartu Academia Gustavianas vanakreeka ja idakeelte ning teoloogia professorina ja kelle sünnist möödus tänavu 400 ning surmast 325 aastat. 
• 6. oktoobril toimus Eesti Rahvusraamatukogus X oskuskeelepäev, kus arutlusele tulid viimase aja muutused eesti keele arengu ja säilimise korraldamises, Vikipeedia osa ühe oskuskeele edasiviijana ja mitme eriala terminoloogiaküsimused. Esinesid Tiina Soon, Ivo Kruusimägi, Jaanika Erne, Tambet Matiisen ja Margit Langemets.
• 7.–9. oktoobrini peeti Viljandi kultuuriakadeemias viies noorte folkloristide konverents „Kontaktide ja konfliktide…

23. ja 24. aprillil 2015 korraldas Eesti Rakenduslingvistika Ühing Tallinnas 14. rakenduslingvistika kevadkonverentsi teemal „Sõna ja grammatika”. Konverents keskendus keele funktsionaalsele ja formaalsele kirjeldamisele, keeleressursside loomisele, haldamisele ja kasutamisele; sõnavara ja grammatika koostoimele, omandamisele ja õppimisele, hõlmates nii (pool)automaatselt kui ka käsitsi loodud leksikone ja grammatikaid. Konverentsil osalesid lingvistid, leksikograafid ja keeletehnoloogid, samuti keeleõppe spetsialistid. Kahe päeva jooksul oli kavas 43 ettekannet, sh neli plenaarettekannet kutsutud esinejatelt.
Kaks kutsutud väliskülalist andsid ülevaate tänapäevase leksikograafia väljakutsetest, eesmärkidest ja juba ka saavutustest. Möödunud kümnendi teisel poolel sai selgeks, et leksikograafia on paratamatult lahkumas pabermeediumist digitaalmeediumisse, millega kaasnes traditsiooniliste keelekirjeldusmeetodite ümbermõtestamine täisautomaatseteks koostamispõhimõteteks. Innovatiivsed…

11.–12. juunil toimus Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse (UTKK) ning Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juures tegutseva Keskkonnaajaloo Keskuse (KAJAK) ühiskorraldusel aedade ja looduse kujutamisele eesti kirjanduses pühendatud konverents koos väljasõiduseminariga Kehrasse. Konverentsi esimene päev peeti UTKK muuseumiosakonnas Väikese Illimari 12, teine päev Kehra rahvamajas ja linna inspireerivas ümbruses kohaliku MTÜ Kehra Raudteejaam liikmete juhatusel.
Teemapüstitus tingis mõningaid ebatraditsioonilisi lahendusi. Konverents kombineeris senisest julgemalt teoreetilist mõtet ja praktiliste tööde esitlusi, samuti katsetati pisut teistsugust ettekandevormi – paarisettekannet, kus sarnasel teemal kõnelevad kirjandusteadlased said võimaluse esitada oma mõtteid üksteisele järgnevalt ning seejärel soovi korral dialoogi asuda.
Ettekandepäeva juhatas sisse Elle-Mari Talivee, kes rääkis…