7.–9. oktoobrini Viljandi Kultuuriakadeemias toimunud konverents on iga-aastane üritus, mida vaheldumisi korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning Vilniuses asuv Leedu kirjanduse ja kultuuri instituut. Sel aastal oli korraldajate ringis ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond. 
Konverents „Folklore of Connections, Folklore of Conflict” keskendus folkloorile kui kogukondade liitjale ja lahutajale, ent päevakajalised teemad suunasid uurimisala vaatlema kui vastuolulistes situatsioonides tekkivat kultuuripraktikat. Plenaarloengutega esinesid Aleksander Pantšenko (Venemaa Teaduste Akadeemia vene kirjanduse instituut / Peterburi riiklik ülikool) ja William Westerman (New Jersey linna ülikool). Pantšenko, kes uurib nii vene rahvapärase õigeusu erinevaid teemasid kui ka spirituaalseid liikumisi, pidas loengu teemal…

Ajakirja Lähivõrdlusi. Lähivertailuja toimetuse eestvõttel ning Eesti Rakenduslingvistika Ühingu ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi toel toimus 29. oktoobril Tallinna Ülikoolis konverents „Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 30”, millega tähistati väljaande tegevuse kolme aastakümne täitumist ja 25. numbri ilmumist. Ajakiri sai alguse Soome ja Eesti keeleteadlaste 1980. aastate ühisprojektist „Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus” ning ilmus Soome ja hiljem ka Eesti ülikoolide toimetiste sarjades. Alates 2010. aastast on tegemist Eesti Rakenduslingvistika Ühingu eelretsenseeritava teadusajakirjaga. Kolmekümne aasta jooksul on 168 autorit avaldanud ajakirjas kokku 264 artiklit kogumahus 4477 lehekülge,     väljaandel on seni olnud 27 toimetajat.
Konverentsil kohtusid kolm põlvkonda: väljaande asutajad, praegused ning…

Välitööpraktikate analüüsile pühendatud konverentse korraldab Akadeemiline Rahvaluule Selts juba alates 2003. aastast. Konverents on foorumiks erinevatest institutsioonidest pärit teadlastele, kes otsivad vastuseid välitöödel loodavate allikate ja nende uurimisega seotud küsimustele. 30. oktoobril Tartus peetud konverents „Välitööd ajaskaalal” keskendus sellele, millised muutused on välitööde protsessis ja eesmärkides distsipliini ajaloo, uuritava isiku ja kogukonna elutsükli või isikliku uurijatee jooksul aset leidnud. 
Konverentsipäeva esimesed neli ettekannet käsitlesid eesti folkloristika ajalugu. Mall Hiiemäeettekanne „Oskar Loorits rahvaluulekogujana ning kogumistöö ideoloogina” rõhutas Oskar Looritsa eripärast annet allikatega kontakti saada. Ta tõi esile kaks joont: julgus kohelda allikaid võrdsete partneritena ning oskus mitte kiirustada – las inimene saab…

Iga viie aasta tagant korraldatav fennougristide kongress toimus 17.–21. augustini 2015 Soomes Oulus. See oli Soome jaoks juba neljas kord kongressi võõrustada. Eelmised kongressid peeti 1965. aastal Helsingis, 1980. aastal Turus ja 1995. aastal Jyväskyläs.
Kongressi president oli Harri Mantila (Oulu). Kokku oli 380 osalejat 21 riigist. Suurem osa neist esindas soome-ugri rahvaid, kuid hulgaliselt oli kohale sõitnud ka soome-ugri temaatikaga tegelevaid teiste rahvaste esindajaid. Seekordsel fennougristide kongressil eraldi teemat ei olnud. Viie päeva jooksul peeti sümpoosionides ja teemasektsioonides kokku 276 ettekannet. Plenaarettekandeid oli seitse. Need puudutasid fennougristika traditsioonilisi uurimissuundi: keeleteadust, kultuuri, kirjandust, arheoloogiat ning kultuurilist antropoloogiat. Selliselt olid kaetud erineva…

• 1. detsembri teisipäevaseminaril Eesti Kirjandusmuuseumis pidas ettekande Aleksandra Arhipova, kes kõneles teemal „Folkloori eest vangi: anekdoodid, laulud ja kuuldused kohtuliku uurimise all Nõukogude Liidus ja tänapäeva Venemaal”. Ta keskendus folkloori ja võimu vahelistele suhetele aastail 1922–2015: mis toimus tsenseerimata pärimusega suure terrori perioodil, kuidas olukord muutus pärast Stalini surma ja mis toimub nüüdisajal. Nimelt on mitmed inimesed sattunud tagakiusamise alla pildilise folkloori postitamise eest internetis. 
• 3. detsembril korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Tallinnas konverentsi „Põimunud kirjandus. Kultuurilised, rahvuslikud ja žanrilised ristumised Eesti kirjakultuuri ajaloos”. Esinesid Jaan Undusk, Rein Veidemann, Rein Undusk, Anneli Mihkelev, Mirjam Hinrikus, Aare Pilv, Piret Kruuspere,…

13.–14. juunil toimus professor Arne Merilai Võrumaal Urvastes asuva suvekodu hoovis juba kaheksandat korda kirjanduse ja kultuuriteaduste üliõpilaste kevadkool. Avaettekandes käsitles Hanna Linda Korp omamütoloogiat Lauri Sommeri „Räestu raamatus” (2012). Sama teemaga tegeles Korp ka oma bakalaureusetöös, kus lisaks „Räestu raamatule” uuris ta Sommeri „Sealpool sood” (2014). Doktorant Kadri Naanu kõneles perekonnast orjakirjanduses, tuginedes J. California Cooperi romaanile „Family” (1991) ja Octavia E. Butleri orjaromaanile „Kindred” (1979). Naanu väitel käsitletakse orjakirjanduses perekonnana pigem intellektuaalselt kui bioloogiliselt seotud inimesi, niisiis neid, kes on koos läbi elanud katsumusi, mis neid edaspidi ühendavad.
Teine plokk oli pühendatud läti ja leedu kirjandusele ning nende eesti…

• 3. novembril kaitses Triin van Doorslaer Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Conceptualising Translation as an Awareness-Raising Method in Translator Education” („Tõlkimise mõtestamine kui teadlikkust tõstev käsitlusviis tõlkijahariduses”). Doktoritöö juhendaja oli professor Suliko Liiv (TLÜ), oponendid dotsent Arvi Tavast (TÜ) ja teadur Elin Sütiste (TÜ). 
• 3. novembril korraldasid Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning maailma keelte ja kultuuride kolledž rahvusvahelise sümpoosioni „Suulised ja kirjalikud eeposed ning nende lähižanrid”. Arutleti, kas eepose puhul on põhjust rääkida ühtsest žanrist või mitmest alažanrist, milliseid funktsioone täidavad eeposed kultuurisüsteemis, milliseid teisi žanre nad endasse sulatavad ja kas need mõjutavad ka eeposte poeetikat ning maailmavaatelist sisu. Teemat…

12. septembril 2015 suri Turu ülikooli foneetika emeriitprofessor Kalevi Wiik. Tema teadustegevus oli laiahaardeline ja intensiivne. Ta oli hea suhtleja, kiire ja originaalne mõtleja, hiilgav esineja, rasketel aastatel üks suuremaid Eesti sõpru ja ka eesti keele uurija.
Kalevi Wiik sündis 2. augustil 1932 Soomes Turus. Tema elutee määras suuresti see, et sakslased kaotasid Stalingradi lahingu, mille järel ta isa nägi ette, et maailmakeeleks tõuseb inglise keel, ja seetõttu hakkas Kalevi Wiik koolis võõrkeelena õppima inglise keelt. 1952. aastal jätkas ta inglise keele õpinguid Turu ülikoolis, kus inglise keele professor rõhutas üldkeeleteaduse tähtsust ja suunas teda lugema ameerika üldkeeleteadlaste raamatuid. 1957. aastal…

Sajandi möödumist Esimese maailmasõja algusest tähistati kogu maailmas arvukate konverentside, publikatsioonide, näituste, filmide ja muude mälutöö vormidega. Ka meil Eestis toimus selle nn unustatud sõja(1) meenutuseks mitmeid teadusüritusi, avaldati uurimusi ja allikapublikatsioone. Arusaadavalt on ilmasõja uurimisel initsiatiivi haaranud ajaloolased,(2) kuid oma sõna sel teemal on sekka öelnud ka kultuuriuurijad.
8.–9. aprillini 2015. aastal korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus (UTKK) ja Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut (EKKI) ühise seminari, kus erinevate kultuurivaldkondade uurijad analüüsisid Esimese maailmasõja kajastusi kultuurimälu erinevates meediumides, kirjanduses, ajakirjanduses, visuaal- ja muusikakultuuris, toetudes sealjuures nii sünkroonsetele kui ka retrospektiivsetele tekstidele. Kahepäevane interdistsiplinaarne seminar kujunes…

12. mail toimus Emakeele Seltsi värskete auliikmete Enn Ernitsa ja Lembit Vaba 70 aasta juubeli auks kõnekoosolek „Etümoloogialainel”, kus juubilaride kõrval esines ka kohanimeuurijast läti polüglott Ojārs Bušs. Ettekannete järel esitles Lembit Vaba oma äsjailmunud artiklikogumikku „Sõna sisse minek” (Emakeele Seltsi toimetised nr 73, Tallinn, 2015, 495 lk).
Avakõnes tõdes Lembit Vaba, et fennougristikat Eestis enam ei ole ning varem ilmunud etümoloogiasõnaraamatute kõrge tase käib praegustele uuri jatele üle jõu, kuna ei osata piisaval määral keeli ja vajaka on dialektoloogiateadmistest. Eesti ja laiemalt läänemeresoome sõnatüve peetakse seletatuks, kui sellele on leitud laenuetümoloogia. Praegu domineeribki meil indoeuroopa suund. Õnneks on küll püsivate…

3.–4. juulil toimus Liivi Muuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi V suvekool (XXII kevadkool) „Kriitika võrgus – saak või kütt?”. Suvekooli ideeks oli tõstatada küsimusi kaasaja tendentside kohta kriitikas ja esitada ka tagasivaateid klassikutele; samuti uurida, kas ja kus on kriitika järelkasv ning kuidas hindavad olukorda noored arvustajad. Ja milline on internetiavarustes leiduva retseptsiooni väärtus, kas kultuuriajakirjanduse kriitikarubriigid suudavad muutuvate oludega sammu pidada?
Ettekannetes käsitleti teemat mitmekülgselt, nii autori/autorite loomingu retseptsiooni kaudu kui ka polemiseerides metakriitiliste tekstide üle. Jaak Tomberg lähenes kriitikale kaasaloova komponendi kaudu, võttes oma ettekande aluseks Aare Pilve artikli „Kaasaloova kriitika hüpotees”(1) ning George Steineri essee „„Kriitik” / „Lugeja””(2)F. Kõlama jäi…