Rubriik
Valdkond
Aasta
Uurimus laste keelest ja kasvukeskkonnast
Andra Küti väitekiri täiendab oluliselt teadmisi eesti keele omandamise kohta. Ühelt poolt on ta vaadelnud seda, millises keskkonnas lapsed elavad ja millised keelega seotud tegevused neid ümbritsevad, teiselt poolt aga ka laste keelt ennast mitmest uudsest aspektist.
Väitekirja viies artiklis, millest kaks on kirjutatud kahasse juhendaja Reili Argusega, uuritakse üsna erinevat tüüpi materjali: intervjuusid („Ema haridus ja pere elukoht eesti keelt emakeelena omandava lapse kasvukeskkonna mõjutajana”), lapse ja vanema suhtluse salvestusi („Eesti keelt emakeelena omandavate kuueaastaste laste sõnavara seosed emade sõnavaraga”, „Direktiivsed kõneaktid eelkooliealistele lastele suunatud kõnes, nende seotus lapsevanema haridustasemega ja mõju lapse sõnavarale”) ja lapse pildinarratiivide salvestusi („MAIN-testi kasutamine…
Väitekirja viies artiklis, millest kaks on kirjutatud kahasse juhendaja Reili Argusega, uuritakse üsna erinevat tüüpi materjali: intervjuusid („Ema haridus ja pere elukoht eesti keelt emakeelena omandava lapse kasvukeskkonna mõjutajana”), lapse ja vanema suhtluse salvestusi („Eesti keelt emakeelena omandavate kuueaastaste laste sõnavara seosed emade sõnavaraga”, „Direktiivsed kõneaktid eelkooliealistele lastele suunatud kõnes, nende seotus lapsevanema haridustasemega ja mõju lapse sõnavarale”) ja lapse pildinarratiivide salvestusi („MAIN-testi kasutamine…
Identiteet, ajalugu ja mälutöö ajaloolisel Ingerimaal
Ajaloolise Ingerimaa ja selle rahvarühmade – eelkõige ingerisoomlaste, vadjalaste ja isurite – uurimise edendamiseks 2015. aastal asutatud Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi (EAIS) ning Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) koostöös valminud toimetised on ambitsioonikas ja oluline verstapost eestikeelses Ingrica’s. Ingerimaa põliselanikud on vadjalased ja isurid, kes võtsid omaks õigeusu; luteri kirikusse kuulunud ingerisoomlaste ehk ingerlaste esivanemad asusid toona Rootsi riigi alla kuulunud aladele XVII sajandil Soome Savo maakonnast ja Karjala kannase Äyräpää kihelkonnast. Kui kitsamalt ingerlastele mõelda, siis alates 1990. aastatest on ilmunud üksjagu artikleid, mõni monograafia1 ja mälestusteraamat2, ingerisoome seltsid on aktiivselt oma ajalugu ja tegemisi dokumenteerinud,3 kuid Ingerimaale pühendatud teaduslike käsitluste…
Dateeritud usund
Saatesõnas seisab, et Tõnno Jonuksi 2009. aastal kaitstud doktoriväitekirjal põhinev raamat on mõeldud laiemale lugejaskonnale. Seepärast tundub ehk veidi liiga teaduslik raamatu 74 lehekülje pikkune teoreetiline osa (ligi viiendik kogu raamatust). Tõsi, see annab päris hea ülevaate eesti muinasusundi uurimise ajaloost, allikatest, nende kriitikast ja uurimismeetoditest, ent on tavalugejale pisut tüütu.
Sellest osast võib leida ka rohkesti kriitilisi seisukohti Eesti usundi eelnevast uurimisest. Toon näiteid selle kohta, mis autori arvates pole põhjendatud või õigustatud: kõigi näiliselt mittekristlike usundite seostamine ühtse muinasusundiga (lk 12), terminoloogia ebaoluliseks pidamine (lk 14), käibiva rahvakultuuri otsene sidumine muinasusundiga ning religiooni ajatu fenomenina käsitamine (lk 26),…
Sellest osast võib leida ka rohkesti kriitilisi seisukohti Eesti usundi eelnevast uurimisest. Toon näiteid selle kohta, mis autori arvates pole põhjendatud või õigustatud: kõigi näiliselt mittekristlike usundite seostamine ühtse muinasusundiga (lk 12), terminoloogia ebaoluliseks pidamine (lk 14), käibiva rahvakultuuri otsene sidumine muinasusundiga ning religiooni ajatu fenomenina käsitamine (lk 26),…
Ei saa lühidalt mitte piisavalt kirjeldada
Balthasar Russowi kroonika (esmaväljaanne 1578, täiendatud versioon 1584) uus tõlge Jüri Kivimäe sulest on magus kingitus kõigile aja-, kultuuri-, tõlke- ja keeleloo huvilistele. Nagu iga täiesti teemakaugegi lugeja Kivimäe sissejuhatusest teada saab, on XVI sajandi sündmused, mida Russowi unikaalses käsitluses kirjeldatakse, otsustavalt määranud kogu Eesti ajaloo kulgu ja nende esitusviis on mõjutanud kogu meie ajaloonarratiivi. Rääkimata sellest, et praegu, Venemaa uue agressioonisõja kontekstis anno 2023, osutub nelja ja poole sajandi taguse Liivimaa sõja ajal toimunu uskumatult aktuaalseks. Kultuuriloo huvilistele pakub raamat eksklusiivset materjali eeskätt Tallinna linna, aga ka muu Vana-Liivimaa eluolu ning erinevate etniliste ja sotsiaalsete rühmade argipäeva ja pidutsemisviiside…
Pilk vastuolulisele Wimbergile Buratino-põlvkonnast
Tõepoolest, just praegu ilmub Keeles ja Kirjanduses arvustus autorilt, kelle jaoks on Wimberg lapsepõlve tüvitekstide autor. Aastal 2002 olin kolmeaastane, vaevu hakanud tähelepanuväärseid sündmusi meelde jätma, kui televusseris1 hakkas jälle tegutsema Buratino. Arvustuse kirjutamisel jõudsin mitme endavanuse sõbraga vesteldes arusaamani, et Buratino laulud tulevad meie mälukurdude vahelt senimaani pidevalt esile: olgu siis olukorras, kus „istun ainult laua taga, ees on arvutiekraan”, või iga järjekordse lemmikbändi kogumikuga, mida kuulan tahes-tahtmata alati „juba läinud reedest saati”. Mäletan, kuidas gümnaasiumis avastas üks armas klassikaaslane, et Buratino-Wimberg on kirjutanud ka äärmiselt sisendusjõulise ja väljapeetud luulekogu pealkirjaga „Eesti köökk” (2010). Ka fraasid „Oi, see kohv…
Küsimisi eesti keelest ja keeltest
20. juunil saab Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor, akadeemik Karl Pajusalu 60-aastaseks, 24. juulil aga Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström 50-aastaseks. Keele ja Kirjanduse palvel esitasid nad teineteisele mõned küsimused uurimisteemade valiku ja muude erialaste kirgede kohta – kolleege ühendab huvi kohalike väikekeelte vastu.
Karl Pajusalu. Foto: Lauri Kulpsoo
Liina Lindström. Foto: Lauri Kulpsoo
Liina Lindström: Karl, sa oled oma südameasjaks võtnud väikesed läänemeresoome keeled ja keelevariandid. Miks?
Karl Pajusalu: Võiksin ju hakata rääkima üldist juttu kultuuririkkuse hoidmisetähtsusest ja missioonist, aga otsekohesem vastus oleks, et haruldaste keelte ja keelendite juurde olen jõudnud imetlusest. Mäletan, kuidas keskkooli ajal, see oli…
Karl Pajusalu. Foto: Lauri Kulpsoo
Liina Lindström. Foto: Lauri Kulpsoo
Liina Lindström: Karl, sa oled oma südameasjaks võtnud väikesed läänemeresoome keeled ja keelevariandid. Miks?
Karl Pajusalu: Võiksin ju hakata rääkima üldist juttu kultuuririkkuse hoidmisetähtsusest ja missioonist, aga otsekohesem vastus oleks, et haruldaste keelte ja keelendite juurde olen jõudnud imetlusest. Mäletan, kuidas keskkooli ajal, see oli…
(raie)lank peegeldab aega ja selle lugu
Praegusaja jõhkrad raielangid tekitavad kahetisi mõtteid ja tundeid. Loodusesõber muretseb vaesestuva elukeskkonna, majandusmees töökohtade ja majanduskasvu pärast. Sõjanduseksperdi vaatenurk on ootamatum, tema näeb pahupidi pööratud, auklikus ja risuses raielangis looduslikku miinivälja, mis takistab vastase liikumist. Jne.
Metsanduse oskussõnana tähistab (raie)lank raiumiseks määratud, looduses (ajalooliselt langipostide ja sihtidega) piiritletud (kuid alles kasvavat) metsaosa, üldkeeles aga esmajoones ikka raiesmikku, s.o ala, kust mets juba lageraiena maha võetud. Lisaks on lank oskussõnana kasutusel mäenduses (’ettevalmistavate kaeveõõntega piiratud kaevandusvälja osa’) ja ehituses (’ühe töölüli esi müüritöödel’) (EKSS).
Sõnal lank puudub seni usutav päritoluseletus. Alljärgnevalt püüan probleemi selgendada.
Varem on lanki tähistanud raismik
Sõna raielank ehk lank : langi…
Metsanduse oskussõnana tähistab (raie)lank raiumiseks määratud, looduses (ajalooliselt langipostide ja sihtidega) piiritletud (kuid alles kasvavat) metsaosa, üldkeeles aga esmajoones ikka raiesmikku, s.o ala, kust mets juba lageraiena maha võetud. Lisaks on lank oskussõnana kasutusel mäenduses (’ettevalmistavate kaeveõõntega piiratud kaevandusvälja osa’) ja ehituses (’ühe töölüli esi müüritöödel’) (EKSS).
Sõnal lank puudub seni usutav päritoluseletus. Alljärgnevalt püüan probleemi selgendada.
Varem on lanki tähistanud raismik
Sõna raielank ehk lank : langi…
Märkusi talunimede vanusest Audru näitel
Eesti külade võrk oli välja kujunenud XIII sajandiks. See arvamus põhineb suuresti Taani hindamisraamatu nimekirjadel peamiselt Harju- ja Virumaa kohta. Eesti linna- ja külanimede kohta ilmus 2016. aastal senist uurimisseisu kokku võttev „Eesti kohanimeraamat” (EKNR; veebiversioon 2018). Järge ootab talunimede ülevaade. Külanimed ja talunimed võivad olla omavahel seotud.
Eesti Keele Instituudis asuv Emakeele Seltsi kohanimekartoteek, mis nüüdseks on ka internetis kättesaadav, on kogutud ajavahemikus 1920–2000. Kuna 1944–1991 oli nõukogude aeg, mil kaardid olid salastatud, siis on see kohanimevara enamasti pelgalt keeleline ja kirja pandud suulise küsitlemise põhjal. Artiklis püüan selles kartoteegis olevat kokku viia allikais leiduvaga. Märgin ära ka nime esinemise…
Eesti Keele Instituudis asuv Emakeele Seltsi kohanimekartoteek, mis nüüdseks on ka internetis kättesaadav, on kogutud ajavahemikus 1920–2000. Kuna 1944–1991 oli nõukogude aeg, mil kaardid olid salastatud, siis on see kohanimevara enamasti pelgalt keeleline ja kirja pandud suulise küsitlemise põhjal. Artiklis püüan selles kartoteegis olevat kokku viia allikais leiduvaga. Märgin ära ka nime esinemise…
Need teised laulikud
Regilaulude kogumisel ja uurimisel on tähelepanu keskmes laulikud, kes kehastavad aktiivselt laulukultuuri. Laulutraditsioon ei sisalda pelgalt teadmisi sõnadest ja viisidest ning oskustest neid õiges olukorras kasutada, vaid ka kommunikatsiooni kuulajate, kaasalauljate ning kogukonnaga. Laulikud on asjatundjad, kel on lisaks teadmistele ja oskustele ka vajadus ning tahe neid esinedes publikuga jagada ning samuti oma oskusi järgmistele põlvedele edasi anda. Laulikud hoiavad traditsiooni fookuses, tuletades selle tähtsust pideva kordamisega meelde. Kuid teisalt on nad traditsiooni avangard, kes viib sisse uuendusi, sõltudes seejuures kogukonna muutumisest.
Laulutraditsiooni kannavad aga ka teistsuguse loomusega inimesed, kes teavad küll palju laule ja tunnevad nende kasutamise konteksti, kuid…
Laulutraditsiooni kannavad aga ka teistsuguse loomusega inimesed, kes teavad küll palju laule ja tunnevad nende kasutamise konteksti, kuid…
Tõrked Eesti venekeelse kirjanduse omaks tunnistamisel 1918–1940
Kuhu paigutub Eestis kirjutatud venekeelne kirjandus, olgu luule või proosa – on see eesti või vene kirjandus? See on ajalooliste juurtega küsimus: niisuguseid tekste avaldati juba vast loodud Eesti Vabariigis. Sarnaselt küsib Cornelius Hasselblatt (2008: 29): „[—] Eesti kirjandusteadust käsitledes tuleb konstateerida, et üheks ülesandeks on oma uurimisobjekti määratlemine. Mida me käsitleme E/eesti kirjandusena?” XXI sajandi üksmeelne arusaam liigub selle poole, et Eestis loodud venekeelne sõnakunst on eesti kirjanduse osa. See kehtib tänapäeva autorite kohta: nad esindavad Eestit välismaal (vt Selgusid kirjanikud. . . . 2018), nende teosed ilmuvad nii eesti- kui ka võõrkeelsetes eesti kirjanduse antoloogiates (nt Eesti novell 2022; Meelestik 2022),…
Kaitstud doktoritööd
6. märtsil kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Merilin Aruvee doktoritöö „Tekstikeskne aine- ja keeleõpetus: teoreetiline raamistik ja praktilised soovitused”. Juhendajad olid TLÜ emeriitprofessor Krista Kerge ja TLÜ dotsent Helin Puksand, oponendid TÜ kaasprofessor Kristiina Praakli ja TLÜ dotsent Anne Uusen.
Keelt õpetatakse koolis mitmel tasandil: tekstide kaudu vahendatakse aineteadmisi, suhtlust harjutatakse erinevate tekstitoimingutega, eesti keele tundides tegeldakse süvitsi sõna ja lause tasandiga ning arendatakse kirjutamisoskust. Eesti keele tunnid peaksid tagama ka sügavama keeleteadlikkuse. Keeleteadlikkus on eesti keele ainekavade üks eesmärke, sellega seotud suhtluspädevus aga õppekavade üldsihte. Seni pole täpselt teada, kuidas suhtluspädevust aineõpetuses õpetatakse või kuidas jaotuvad selles eri ainete rollid.…
Keelt õpetatakse koolis mitmel tasandil: tekstide kaudu vahendatakse aineteadmisi, suhtlust harjutatakse erinevate tekstitoimingutega, eesti keele tundides tegeldakse süvitsi sõna ja lause tasandiga ning arendatakse kirjutamisoskust. Eesti keele tunnid peaksid tagama ka sügavama keeleteadlikkuse. Keeleteadlikkus on eesti keele ainekavade üks eesmärke, sellega seotud suhtluspädevus aga õppekavade üldsihte. Seni pole täpselt teada, kuidas suhtluspädevust aineõpetuses õpetatakse või kuidas jaotuvad selles eri ainete rollid.…
Lühikroonika
5. aprillil toimus Tallinnas Hõimuklubi õhtu „Liivi pärandi tagasitoomine”. Läti Ülikooli Liivi instituudi juhataja, keeleteadlane Valts Ernštreits kõneles Läti põlisrahva ja meie hõimurahva – liivlaste – tänapäevast, liivi identiteedi, keele ja kultuuri hoidmisest ning arendamisest, samuti liivi pärandi nähtavaks tegemisest Lätis.
10. aprilli Eesti Kirjandusmuuseumi seminaril esines ingliskeelse ettekandega Inna Lisnjak. Ta kõneles Ukraina rahvapillidest ja pillimängupraktikatest. Esineja keskendus iidsetele pillidele kobzale ja banduurale ning XV–XVIII sajandist pärinevatele eepilistele teostele, mida ukraina kasakad kandsid ette nende rahvapillide saatel.
11. aprillil esitleti Eesti Keele Instituudis raamatut „See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732”. Väljaanne koondab ühtede kaante vahele eesti kirjakeele tekkimist…
10. aprilli Eesti Kirjandusmuuseumi seminaril esines ingliskeelse ettekandega Inna Lisnjak. Ta kõneles Ukraina rahvapillidest ja pillimängupraktikatest. Esineja keskendus iidsetele pillidele kobzale ja banduurale ning XV–XVIII sajandist pärinevatele eepilistele teostele, mida ukraina kasakad kandsid ette nende rahvapillide saatel.
11. aprillil esitleti Eesti Keele Instituudis raamatut „See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732”. Väljaanne koondab ühtede kaante vahele eesti kirjakeele tekkimist…
Liivi pärandi äratamine Lätis
Lätis oleme pikalt olnud silmitsi probleemiga, et liivlased ega liivi pärand ei ole üldiselt eriti nähtavad. Selle leevendamiseks on Läti Ülikooli liivi instituut koostöös UNESCO Läti rahvusliku komisjoni ja kultuuriministeeriumile alluva Läti rahvusliku kultuurikeskusega kuulutanud 2023. aasta liivi pärandi aastaks, et pöörata tähelepanu ajalooliselt liivlastega asustatud Läti piirkondade liivi juurtele.
Võib eristada kahte olulisemat vaatenurka, kuidas liivlastest rääkida. Ühelt poolt on olemas läbi aastasadade kestnud ja tänapäevani jõudnud liivi pärand – see on elav liivi keel ja elavad traditsioonid, mida kannavad edasi liivi kogukonda kuuluvad inimesed. Teisalt on laiem liivi jälg osa terve Baltikumi ajaloost ja ühisest kultuuripärandist. Seda jälge…
Võib eristada kahte olulisemat vaatenurka, kuidas liivlastest rääkida. Ühelt poolt on olemas läbi aastasadade kestnud ja tänapäevani jõudnud liivi pärand – see on elav liivi keel ja elavad traditsioonid, mida kannavad edasi liivi kogukonda kuuluvad inimesed. Teisalt on laiem liivi jälg osa terve Baltikumi ajaloost ja ühisest kultuuripärandist. Seda jälge…
Lühidalt
Eduard Vilde. Mööda maad ja merd. (Eesti mõttelugu 169.) Koost Hando Runnel, toim Katre Ligi. Tartu: Ilmamaa, 2023. 560 lk.
Eduard Vilde (1865–1933) loomingu austajana ja ajaloolise hõnguga reisikirjanduse huvilisena tervitan käesoleva kogumiku ilmumist. Köide hõlmab kaks erinevat reisikirja, mis ka varem on ilmunud samade, ehkki veidi erinevas keelepruugis pealkirjade „Reisuelamusi Kagu-Euroopast” ning „Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks” all Vilde „Kogutud teoste” XXVIII „andena” autori redaktsioonis 1934. aastal, seega postuumselt. Katre Ligi põgusas eessõnas äratab aga tähelepanu, et sedapuhku on esimese reisikirja aluseks võetud ajalehes Teataja kahes jaos aastail 1903–1904 ja teise reisi puhul ajalehes Uudised 1905. aastal järjejutuna ilmunud…
Eduard Vilde (1865–1933) loomingu austajana ja ajaloolise hõnguga reisikirjanduse huvilisena tervitan käesoleva kogumiku ilmumist. Köide hõlmab kaks erinevat reisikirja, mis ka varem on ilmunud samade, ehkki veidi erinevas keelepruugis pealkirjade „Reisuelamusi Kagu-Euroopast” ning „Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks” all Vilde „Kogutud teoste” XXVIII „andena” autori redaktsioonis 1934. aastal, seega postuumselt. Katre Ligi põgusas eessõnas äratab aga tähelepanu, et sedapuhku on esimese reisikirja aluseks võetud ajalehes Teataja kahes jaos aastail 1903–1904 ja teise reisi puhul ajalehes Uudised 1905. aastal järjejutuna ilmunud…
20 aastat keeleteadusliku mõtte arengut Krista Kerge tegemistes
Mitut laadi tegelemine praktilise keelega nüüdisaja teaduse toel – nii on Krista Kerge ise oma tegevuse artiklite kogumikus kokku võtnud. Emakeele Seltsi toimetistena ilmunud viimase 20 aasta kirjutised näitavad autori mitmekülgsust filoloogina ja missioonitundelist ajaga sammu käimist. Ajahõlme on suuremgi, kui kogumiku alapealkiri lubab. Mahukad kirjanduse loetelud ja tegevusviited suunavad kirjutaja jälgi nägema 1990. aastast, kirjutiste poolest viljaka perioodi alguseks näib siiski olevat 1998. aasta, Tallinna Ülikooliga seotud aeg.
Vikipeedia loendab Krista Kerge peamiste uurimisvaldkondadena järgmised: sõnamoodustus, teksti-, diskursuse- ja žanrianalüüs, keele variatiivsus, rakenduslingvistika (emakeele ja teise keele õpetamine ning testimine), õigus- ja halduskeel, keelenormid ja kõnekäitumine. Kõik kogumiku kaheksas…
Vikipeedia loendab Krista Kerge peamiste uurimisvaldkondadena järgmised: sõnamoodustus, teksti-, diskursuse- ja žanrianalüüs, keele variatiivsus, rakenduslingvistika (emakeele ja teise keele õpetamine ning testimine), õigus- ja halduskeel, keelenormid ja kõnekäitumine. Kõik kogumiku kaheksas…
„Isamaa ja emakeele vahel” – uurimuslik autobiograafia
Sarja „Etüüde nüüdiskultuurist” kümnenda köite peateema on eesti venekeelne kirjandus või eestivene kirjandus. Need mõisted võivad küll tähistada sama nähtust, kuid viitavad erinevatele arusaamadele, mis ei puuduta tihtipeale pelgalt kirjandust ja kultuuri, vaid ka laiemaid sotsiaalseid küsimusi ja mõtte arengut ajas. Kogumiku osa artikleid põhineb küll 2017. aastal toimunud konverentsi „Etüüde eestivene nüüdiskultuurist” ettekannetel, lisaks on hulk varem avaldatud kirjutisi, kuid selle eesmärk on palju avaram. Ühelt poolt on see katse esitada esimene teoreetiline käsitlus uuemast eesti venekeelsest kirjandusest, tuginedes kirjandus-, kultuuri- ja sotsiaalteoreetilistele materjalidele. Teiselt poolt on see omamoodi enesekohane mõtisklus, eneseanalüüs. Objekt ja subjekt ei ole kogumikus teineteisest…
Isegi udu oli neile teada ehk boreaalsete rahvaste jutte
Indiaanilugudest inspireeritud pseudonüümi Nuga Soopealt taha peitunud Lauri Sommeri kokku pandud ja tõlgitud rahvajuttude kogumik „Ilmaveere jutud” on värske ja tuumakas lisandus põhjarahvaste pärimuse eestikeelsete köidete väärikasse ritta. Nende kaante vahele mahub kuus tosinat ehk 72 lugu veidi rohkem kui kolmelt tosinalt ehk täpsemalt 38 rahvalt. Need on läbi pääsenud koostaja võrdlemisi tihedast sõelast – raamatut ette valmistades luges ta oma sõnul läbi tuhatkond lugu.
„Ilmaveere juttude” maailma kese tundub jäävat kuhugi Põhja-Jäämerre, sest kolmandik lugusid on Jäämere-äärsetelt arktilistelt rahvastelt (sh kaheksa inuiti ja kuus tšuktši rahvajuttu). Kui liita nendele veel lood, mis on pärit Vaikse ookeani põhjaosa rannikutelt –…
„Ilmaveere juttude” maailma kese tundub jäävat kuhugi Põhja-Jäämerre, sest kolmandik lugusid on Jäämere-äärsetelt arktilistelt rahvastelt (sh kaheksa inuiti ja kuus tšuktši rahvajuttu). Kui liita nendele veel lood, mis on pärit Vaikse ookeani põhjaosa rannikutelt –…
Kultuuriinimeste Kroonika
Kadri Kõusaar plaanib sõita Tartu taha, et teha Jaan Kaplinskiga Eesti Ekspressi Areeni lugu. Hoolimata Kaplinski pisukesest puiklemisest sõidabki ning jääb Kaplinskiga kirjavahetusse 14 aastaks ja paneb kirjadest kokku raamatu.
„Mina ja Kaplinski” fenomen?
Mitte ainult. Mõlemal on teineteist vaja. Kaplinski kirjutab otsesõnu, kuidas on vaja ema kuju ja naise kuju veel õige mitmes võtmes. Kõusaar ei ole sel teemal nii otsene, aga kui mõtlen tema korduvalt refereeritud suhtele Hans H. Luigega, siis ehk on ikkagi mingit kuju vaja. Mentorit? Isakuju? Tarka vana meest?
Kõusaar võlub Kaplinskit noore erudeeritud tüdrukuna, kes tsiteerib Pessoad, Bukowskit, zen-budiste, paljusid. Vaba assotsiatsiooniga meenub Tammsaare „Kuningal on…
„Mina ja Kaplinski” fenomen?
Mitte ainult. Mõlemal on teineteist vaja. Kaplinski kirjutab otsesõnu, kuidas on vaja ema kuju ja naise kuju veel õige mitmes võtmes. Kõusaar ei ole sel teemal nii otsene, aga kui mõtlen tema korduvalt refereeritud suhtele Hans H. Luigega, siis ehk on ikkagi mingit kuju vaja. Mentorit? Isakuju? Tarka vana meest?
Kõusaar võlub Kaplinskit noore erudeeritud tüdrukuna, kes tsiteerib Pessoad, Bukowskit, zen-budiste, paljusid. Vaba assotsiatsiooniga meenub Tammsaare „Kuningal on…
Arvi Tavastile peaks see raamat küll meeldima
1960. aastate Prantsusmaal esile kerkinud eksperimentaalse OULIPO liikumise juhtfiguuri Georges Pereci suurromaani järelsõnas kirjutab Anti Saar, et „kirjelduste ning pajatuste kergus ja sundimatus viib mõttele, et ehk on kirjutaja enesele reegli andnud selleks, et oma loomingulist vabadust veelgi suurendada, et ülendada oma vabadus teatavaks tunnetatud paratamatuseks. Teisisõnu: Perec pole vaba valima, mida või kuidas kirjutada, kuna tema vabadus on tugevam: ta on vaba ka valikutest, valikukohustusest kui sellisest.”1 Mõttekäik meenutab kangesti tõlkijat, kes pikkamisi sammub ja kelle vabadus avaldub rangelt ette antud tekstitrajektooril. Paar lehekülge hiljem laiendab Saar sisemise vabaduse tõukepunkti: „[—] on ju üldteada tõde, et head vabavärssi kirjutada…
Uht tsah, uht tsah, neiukene. Karl Eduard Söödi kosmogoonia
Karl Eduard Sööt. Mu laulud, mu veikesed laulud. Koost, toim Õnne Kepp. Tallinn: EKSA, 2022. 711 lk.
Karl Eduard Söödi (1862–1950) „Mu laulud, mu veikesed laulud” koondab kõiki Söödi luulekogudes ilmunud luuletusi ja natuke on otsitud lisa avaldamata käsikirjadest. Söödi puhul oli see kindlasti vajalik tegu, sest tema viimane korralik ülevaatekogumik jääb enam kui 80 aasta tagusesse aega: selleks on 1942. aastal Tartus ilmunud „Kogutud luuletused”. Vahepealsel ajal on ilmunud „Valitud luuletused” (1946), mikroskoopiline valimik „Väikse luuleraamatu” sarjas (1968) ning viis lasteluulevalimikku, lisaks paguluses koondkogu „Elurada” (1951). Kiiduväärselt on värskesse kogumikku pandud ka Söödi lasteluule, nii et nüüd on kõik tõesti koos. Kahju, et avaldamata käsikirjadest ei otsitud lisa julgemalt, sest nagu järelsõnast selgub, neid arhiivis on,…
Tsensuurist ja tühistamisest
Olin ammu lubanud pidada ettekande sellest, kas Eesti kirjanduses on tühistamist ja tsensuuri,1 kui teema muutus ootamatult päevakajaliseks. Märtsikuus tuli mitmel pool jutuks tuntud kirjandusteoste uustrükkide ümberkirjutamine: Tauno Vahter võttis sõna kultuurilehes Sirp,2 Vikerraadios vestlesid Maarja Vaino juhatusel Indrek Koff ja Krista Kaer.3 Ilmus ka ajalehenupuke Agatha Christie uustrükkide ümbersõnastamise kohta,4 nii nagu neid on varem ilmunud teiste autorite teoste kohta.
Vahter, Koff ja Kaer kui kirjanduse vahendajad (kirjastajad, tõlkijad) rääkisid tsenseerivast toimetamisest kui piiritagusest veidrusest, mis ei ole esialgu Eestisse jõudnud ja loodetavasti ei jõuagi. Seesuguse nüüdistsensuuri ideoloogiliseks lätteks peetakse n-ö poliitilist korrektsust või woke-ideoloogiat, ülevõimendatud soovi hoiduda kedagi solvamast,…
Vahter, Koff ja Kaer kui kirjanduse vahendajad (kirjastajad, tõlkijad) rääkisid tsenseerivast toimetamisest kui piiritagusest veidrusest, mis ei ole esialgu Eestisse jõudnud ja loodetavasti ei jõuagi. Seesuguse nüüdistsensuuri ideoloogiliseks lätteks peetakse n-ö poliitilist korrektsust või woke-ideoloogiat, ülevõimendatud soovi hoiduda kedagi solvamast,…
Ohtrasti ohte
Ohtrasti ohte ümbritseb meid meie ajas. Eemale tõrjuda ma neid oma uurimusega ei saa, kuid ehk toob mõnevõrra lohutust ohu ja ohtra päritollu süvenemine.
Eesti keeles on kaks oht-sõna, nende partitiiviga vormiliselt ühtne liitsõna järelosis –ohtu ning vormi poolest sama sõnapere liikmeks sobiv ohter. Ainult viimasel on vasted väljaspool Eesti keeleala, otse idapiiri taga. Etümoloogiat ei ole ühelegi nendest sõnadest seni esitatud. Artiklis kaardistan võimalusi nende algupära leidmiseks.
„Eesti murrete sõnaraamat” (EMS) jagab sõna oht1 : ohu : ohtu tähendused kahte gruppi: 1. ’ebaõnne, õnnetuse vms võimalus ja tõenäosus’ ning 2. ’häda, vaev; mure’; neile lähedane on tegusõna ohutama2 ’vaevama, kurnama, elu raskeks tegema’. Eraldi on…
Eesti keeles on kaks oht-sõna, nende partitiiviga vormiliselt ühtne liitsõna järelosis –ohtu ning vormi poolest sama sõnapere liikmeks sobiv ohter. Ainult viimasel on vasted väljaspool Eesti keeleala, otse idapiiri taga. Etümoloogiat ei ole ühelegi nendest sõnadest seni esitatud. Artiklis kaardistan võimalusi nende algupära leidmiseks.
„Eesti murrete sõnaraamat” (EMS) jagab sõna oht1 : ohu : ohtu tähendused kahte gruppi: 1. ’ebaõnne, õnnetuse vms võimalus ja tõenäosus’ ning 2. ’häda, vaev; mure’; neile lähedane on tegusõna ohutama2 ’vaevama, kurnama, elu raskeks tegema’. Eraldi on…
Aegadeülene heitlus II
(Algus Keeles ja Kirjanduses nr 4)
Sarnaselt artikli esimese osaga on ka järgneva analüüsi eesmärk näidata, kuidas Harold Bloomi ja Paul de Mani teineteist täiendavate arusaamade abil retoorikast ja troopidest on „Kalevipoega” võimalik tõlgendada „Fausti” ümberkirjutusena. Kui aga eelmises eritluses oli fookuses rahvuseepose süžeeline ja temaatiline vastandumine Goethe suurteosele, siis järgnevalt tulevad võrdlemisele tekstikohad, kus „Kalevipoega” saab tõlgendada „Fausti” episoodide taasloomisena.
Bloomi mõjuärevuse teooria seisukohast on kirjandusteos ühes seda ülesehitavate troopidega retooriline tahteakt (vt Hollander 1988: xxxii). Nii on kirjanduslugu teoste diakrooniline vastastikmõju: ühe teose tähendus konkureerib (üle aja) teisega. Selle lähenemise puudujääk seisneb asjaolus, et n-ö teose tahet ja seega vajadust…
Sarnaselt artikli esimese osaga on ka järgneva analüüsi eesmärk näidata, kuidas Harold Bloomi ja Paul de Mani teineteist täiendavate arusaamade abil retoorikast ja troopidest on „Kalevipoega” võimalik tõlgendada „Fausti” ümberkirjutusena. Kui aga eelmises eritluses oli fookuses rahvuseepose süžeeline ja temaatiline vastandumine Goethe suurteosele, siis järgnevalt tulevad võrdlemisele tekstikohad, kus „Kalevipoega” saab tõlgendada „Fausti” episoodide taasloomisena.
Bloomi mõjuärevuse teooria seisukohast on kirjandusteos ühes seda ülesehitavate troopidega retooriline tahteakt (vt Hollander 1988: xxxii). Nii on kirjanduslugu teoste diakrooniline vastastikmõju: ühe teose tähendus konkureerib (üle aja) teisega. Selle lähenemise puudujääk seisneb asjaolus, et n-ö teose tahet ja seega vajadust…
Emad ja tütred eluloos
Ema ja lapse suhe kätkeb pere- ja lähisuhte võimu, mis on aegade ja rahvaste ülene ning eksisteerib nii sõja- kui ka rahuajal. Kultuuritekstidesse on kinnistunud stereotüübid, mis muu hulgas peegeldavad laste ootusi emale. Meenutatagu kas või muinasjuttude kurja võõrasema või regilaulude murevärsse ema surmast: „Eite viidi uksest väĺla, / armud läksid aknast väĺla.”1 Kuid regilauludes esineb ka tütarde tapmise motiiv. Kuigi ema ja lapse side püsib oluline üle aegade, mõjutavad peresuhteid paljud ajas muutuvad majanduslikud, poliitilised, õiguslikud või muud sellised tegurid. Ja just seda suhtevälja kujundatakse poliitiliste debattidega näiteks peretoetuste või perevägivalla2 üle.
Tänapäeva ühiskonnas esile kerkinud arutelusid traditsioonilise perekonna…
Tänapäeva ühiskonnas esile kerkinud arutelusid traditsioonilise perekonna…
Lühikroonika
1. märtsil toimus Tallinnas lastekirjanduse keskuses lastekirjanduse aastakoosolek. Jaanika Palm andis ülevaate möödunud aastal välja antud eesti algupärasest lastekirjandusest, Krista Kumberg tõlkekirjandusest, Helena Kostenok noortekirjandusest ja Anneliis Lepp kõneles lasteraamatuillustratsioonidest.
2.–3. märtsil toimus Kuremaa lossis folkloristide 17. talvekonverents „Mängimine ja mängulisus folklooris”. Kõneldi mänguasjadest, mängimisest ja mängudest nii virtuaalses kui ka pärismaailmas, nii eesti, komi, baltisaksa, ainu kui ka Kesk-Ameerika rahvaste traditsioonis. Plenaarettekande teemal „Lapse mõistmine ühiskonnas ja mängu evolutsiooniline tähendus” pidas sotsioloog Dagmar Kutsar. Ettekannetega esinesid Ell Vahtramäe („Mängime ühtset eesti kooli! Vene kooli üleminek eesti õppekeelele”), Nikolay Kuznetsov („Акань ’nukk’ komi keeles, kirjanduses ja rahvaluules”), Helena Grauberg („Mitte ainult…
2.–3. märtsil toimus Kuremaa lossis folkloristide 17. talvekonverents „Mängimine ja mängulisus folklooris”. Kõneldi mänguasjadest, mängimisest ja mängudest nii virtuaalses kui ka pärismaailmas, nii eesti, komi, baltisaksa, ainu kui ka Kesk-Ameerika rahvaste traditsioonis. Plenaarettekande teemal „Lapse mõistmine ühiskonnas ja mängu evolutsiooniline tähendus” pidas sotsioloog Dagmar Kutsar. Ettekannetega esinesid Ell Vahtramäe („Mängime ühtset eesti kooli! Vene kooli üleminek eesti õppekeelele”), Nikolay Kuznetsov („Акань ’nukk’ komi keeles, kirjanduses ja rahvaluules”), Helena Grauberg („Mitte ainult…
In memoriam Helju Kaal
Foto: Jüri Viikberg
19. jaanuaril 2023 jõudis lõpule Emakeele Seltsi kauaaegse raudvara Helju Kaalu elutee. Üle poole sajandi oma elust pühendas ta eesti keelele ja tööle Emakeele Seltsis, saades otsekui seltsi sümboliks, ilma temata olnuks selle igapäevast elu raske ettegi kujutada. Keeleinimese ametialale jõudmist ei osanud ta ise oma noorpõlves plaanida, aga otsustavaks said ühiskondlikud olud tema kujunemisaastail.
Helju Kübar sündis 6. märtsil 1930 Räpina vallas Raadama külas, ta lõpetas 1949. aasta kevadel 1. lennus Räpina Keskkooli ja astus sama aasta sügisel Tartu ülikooli ajaloo osakonda. Maalapsena eelistas ta oma tulevase erialavalikuna etnograafiat, kuni saatus kõik tema plaanid uppi lõi. 1950. aastal…
19. jaanuaril 2023 jõudis lõpule Emakeele Seltsi kauaaegse raudvara Helju Kaalu elutee. Üle poole sajandi oma elust pühendas ta eesti keelele ja tööle Emakeele Seltsis, saades otsekui seltsi sümboliks, ilma temata olnuks selle igapäevast elu raske ettegi kujutada. Keeleinimese ametialale jõudmist ei osanud ta ise oma noorpõlves plaanida, aga otsustavaks said ühiskondlikud olud tema kujunemisaastail.
Helju Kübar sündis 6. märtsil 1930 Räpina vallas Raadama külas, ta lõpetas 1949. aasta kevadel 1. lennus Räpina Keskkooli ja astus sama aasta sügisel Tartu ülikooli ajaloo osakonda. Maalapsena eelistas ta oma tulevase erialavalikuna etnograafiat, kuni saatus kõik tema plaanid uppi lõi. 1950. aastal…
Lühidalt
Meie Peeter. Lugusid, mälestusi, mõtteid. Koost, toim Tiit Hennoste, Toomas Kiho, Janika Kronberg, Sirje Olesk, Katrin Raid. Tartu: Ilmamaa, 2022. 219 lk.
4. detsembril 2021 Peeter Oleski peiedel välja käidud mõte koondada kõikvõimalikud mälestuskillud Oleskist raamatuks sai umbes aastaga väärikalt teostatud. Raamat toobki mitmekesiselt esile Oleski olemuse ja tähenduse eri inimeste, aga ka laiemalt filoloogilise mõtteilma, kultuuri ja ülepea Eesti riigi jaoks. Ligi 60 autoriga teos kätkeb nii isiklikke episoodi- või detailikirjeldusi kui ka ülevaatlikumat laadi ajastuvisandeid (nt ülikooliaeg, taasiseseisvumise algusaastate poliitiline pilt jm). Pärast kaht proloogi, Hando Runneli luuletust „Mis oleks, kui ma oleks Olesk?” ja Mart Laari Postimehes ilmunud…
4. detsembril 2021 Peeter Oleski peiedel välja käidud mõte koondada kõikvõimalikud mälestuskillud Oleskist raamatuks sai umbes aastaga väärikalt teostatud. Raamat toobki mitmekesiselt esile Oleski olemuse ja tähenduse eri inimeste, aga ka laiemalt filoloogilise mõtteilma, kultuuri ja ülepea Eesti riigi jaoks. Ligi 60 autoriga teos kätkeb nii isiklikke episoodi- või detailikirjeldusi kui ka ülevaatlikumat laadi ajastuvisandeid (nt ülikooliaeg, taasiseseisvumise algusaastate poliitiline pilt jm). Pärast kaht proloogi, Hando Runneli luuletust „Mis oleks, kui ma oleks Olesk?” ja Mart Laari Postimehes ilmunud…
Valtoni soome-ugri süsteem
Kirjaniku ja tõlkija Arvo Valtoni soome-ugri hõimuliikumises osalemise mälestuste raamat koosneb seitsmest peatükist. Kõigepealt kirjeldab autor soome-ugri huvi teket ja kujunemist esimeste kohtumiste ning hõimukiindumust määranud isikute, sündmuste ja reiside kaudu. Sellele järgneb Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni kujunemise ja arengu osa ning peatükid Valtoni tõlketööst ja soome-ugri kirjanike kongressidest. Kuues peatükk on kõige heterogeensem. See kirjeldab kohtumisi suure hulga kirjanikega või siis mõtteid nendest, kellega Valton kohtunud pole või on kokkusaamised jäänud põgusaks. Peatükk pakub ülevaateid igasugustest soome-ugri üritustest ja algatustest, nagu soome-ugri uuringute kongressid ja kirjanike kongressid, ning lihtsalt mõtisklusi erinevatel teemadel, nagu sõprus, mehed ja naised, keel, solidaarsus, vastupanu,…
Juri Lotmani kolmainsus
Nii nagu kristluse substantsiks on ilmutuslik kolmainsus Isa, Poeg ja Püha Vaim, nõnda on Eesti XX sajandi ühe kuulsama humanitaarteadlase ja õpetlase Juri Lotmani (1922–1993) mõtteloomingu eestikeelse kompendiumi struktuurseks aluseks kolmainsus: Teadmine, Mälu ja Südametunnistus. Koostajad Silvi Salupere ja Peeter Torop, mõlemad Juri Lotmani mantlipärijad, on Lotmani varem ilmunud (erandiks „Surm kui süžee probleem”) artiklitest-esseedest esinduslikku ja tunnuslikku valikut tehes lähtunud Lotmani 1990. aastal gümnasistidele peetud loengus väljendatud mõttest: „Mida inimesed õpivad? Inimesed õpivad Teadmist, inimesed õpivad Mälu, inimesed õpivad Südametunnistust. Need on kolm õppeainet, mis on hädavajalikud igas koolis, ja mis kõik sisalduvad kunstis. Kunst on oma olemuselt Mälu ja…
Kahe lõpmatuse vahel
Blaise Pascalil on kuulus mõttekäik selle kohta, kuidas inimene on asetatud täpselt kahe lõpmatuse, lõpmata pisikese ja lõpmata suure vahepeale. Ühele poole jääb aine lõpmatu jaguvus, järjest pisemad mutukad ja osakesed, teisele poole maailmaruumi haaramatus, üha suuremad ja suuremad tähesüsteemid. Rein Unduski monograafia paistab välja kasvavat sarnasest äratundmisest: kultuur on viis, millega inimene leiab endale koha kahe lõpmatuse vahel. Ühel pool on indiviidi aistingulise kogemuse lõpmatu mitmekesisus, teisel pool usulise kogemuse lõpmatu ühtsus. Inimesel on tarvis need kaks lõpmatuse riiki töödelda millekski mõteldavaks, mõistetavaks, omavahel võrreldavaks ja aruteldavaks, ning selle tarvis on ta leiutanud retoorika. Retoorika asetab justkui filtrid kultuuri…