Rubriik
Valdkond
Aasta
Liivi pärandi äratamine Lätis
Lätis oleme pikalt olnud silmitsi probleemiga, et liivlased ega liivi pärand ei ole üldiselt eriti nähtavad. Selle leevendamiseks on Läti Ülikooli liivi instituut koostöös UNESCO Läti rahvusliku komisjoni ja kultuuriministeeriumile alluva Läti rahvusliku kultuurikeskusega kuulutanud 2023. aasta liivi pärandi aastaks, et pöörata tähelepanu ajalooliselt liivlastega asustatud Läti piirkondade liivi juurtele.
Võib eristada kahte olulisemat vaatenurka, kuidas liivlastest rääkida. Ühelt poolt on olemas läbi aastasadade kestnud ja tänapäevani jõudnud liivi pärand – see on elav liivi keel ja elavad traditsioonid, mida kannavad edasi liivi kogukonda kuuluvad inimesed. Teisalt on laiem liivi jälg osa terve Baltikumi ajaloost ja ühisest kultuuripärandist. Seda jälge…
Võib eristada kahte olulisemat vaatenurka, kuidas liivlastest rääkida. Ühelt poolt on olemas läbi aastasadade kestnud ja tänapäevani jõudnud liivi pärand – see on elav liivi keel ja elavad traditsioonid, mida kannavad edasi liivi kogukonda kuuluvad inimesed. Teisalt on laiem liivi jälg osa terve Baltikumi ajaloost ja ühisest kultuuripärandist. Seda jälge…
Lühidalt
Eduard Vilde. Mööda maad ja merd. (Eesti mõttelugu 169.) Koost Hando Runnel, toim Katre Ligi. Tartu: Ilmamaa, 2023. 560 lk.
Eduard Vilde (1865–1933) loomingu austajana ja ajaloolise hõnguga reisikirjanduse huvilisena tervitan käesoleva kogumiku ilmumist. Köide hõlmab kaks erinevat reisikirja, mis ka varem on ilmunud samade, ehkki veidi erinevas keelepruugis pealkirjade „Reisuelamusi Kagu-Euroopast” ning „Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks” all Vilde „Kogutud teoste” XXVIII „andena” autori redaktsioonis 1934. aastal, seega postuumselt. Katre Ligi põgusas eessõnas äratab aga tähelepanu, et sedapuhku on esimese reisikirja aluseks võetud ajalehes Teataja kahes jaos aastail 1903–1904 ja teise reisi puhul ajalehes Uudised 1905. aastal järjejutuna ilmunud…
Eduard Vilde (1865–1933) loomingu austajana ja ajaloolise hõnguga reisikirjanduse huvilisena tervitan käesoleva kogumiku ilmumist. Köide hõlmab kaks erinevat reisikirja, mis ka varem on ilmunud samade, ehkki veidi erinevas keelepruugis pealkirjade „Reisuelamusi Kagu-Euroopast” ning „Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks” all Vilde „Kogutud teoste” XXVIII „andena” autori redaktsioonis 1934. aastal, seega postuumselt. Katre Ligi põgusas eessõnas äratab aga tähelepanu, et sedapuhku on esimese reisikirja aluseks võetud ajalehes Teataja kahes jaos aastail 1903–1904 ja teise reisi puhul ajalehes Uudised 1905. aastal järjejutuna ilmunud…
20 aastat keeleteadusliku mõtte arengut Krista Kerge tegemistes
Mitut laadi tegelemine praktilise keelega nüüdisaja teaduse toel – nii on Krista Kerge ise oma tegevuse artiklite kogumikus kokku võtnud. Emakeele Seltsi toimetistena ilmunud viimase 20 aasta kirjutised näitavad autori mitmekülgsust filoloogina ja missioonitundelist ajaga sammu käimist. Ajahõlme on suuremgi, kui kogumiku alapealkiri lubab. Mahukad kirjanduse loetelud ja tegevusviited suunavad kirjutaja jälgi nägema 1990. aastast, kirjutiste poolest viljaka perioodi alguseks näib siiski olevat 1998. aasta, Tallinna Ülikooliga seotud aeg.
Vikipeedia loendab Krista Kerge peamiste uurimisvaldkondadena järgmised: sõnamoodustus, teksti-, diskursuse- ja žanrianalüüs, keele variatiivsus, rakenduslingvistika (emakeele ja teise keele õpetamine ning testimine), õigus- ja halduskeel, keelenormid ja kõnekäitumine. Kõik kogumiku kaheksas…
Vikipeedia loendab Krista Kerge peamiste uurimisvaldkondadena järgmised: sõnamoodustus, teksti-, diskursuse- ja žanrianalüüs, keele variatiivsus, rakenduslingvistika (emakeele ja teise keele õpetamine ning testimine), õigus- ja halduskeel, keelenormid ja kõnekäitumine. Kõik kogumiku kaheksas…
„Isamaa ja emakeele vahel” – uurimuslik autobiograafia
Sarja „Etüüde nüüdiskultuurist” kümnenda köite peateema on eesti venekeelne kirjandus või eestivene kirjandus. Need mõisted võivad küll tähistada sama nähtust, kuid viitavad erinevatele arusaamadele, mis ei puuduta tihtipeale pelgalt kirjandust ja kultuuri, vaid ka laiemaid sotsiaalseid küsimusi ja mõtte arengut ajas. Kogumiku osa artikleid põhineb küll 2017. aastal toimunud konverentsi „Etüüde eestivene nüüdiskultuurist” ettekannetel, lisaks on hulk varem avaldatud kirjutisi, kuid selle eesmärk on palju avaram. Ühelt poolt on see katse esitada esimene teoreetiline käsitlus uuemast eesti venekeelsest kirjandusest, tuginedes kirjandus-, kultuuri- ja sotsiaalteoreetilistele materjalidele. Teiselt poolt on see omamoodi enesekohane mõtisklus, eneseanalüüs. Objekt ja subjekt ei ole kogumikus teineteisest…
Isegi udu oli neile teada ehk boreaalsete rahvaste jutte
Indiaanilugudest inspireeritud pseudonüümi Nuga Soopealt taha peitunud Lauri Sommeri kokku pandud ja tõlgitud rahvajuttude kogumik „Ilmaveere jutud” on värske ja tuumakas lisandus põhjarahvaste pärimuse eestikeelsete köidete väärikasse ritta. Nende kaante vahele mahub kuus tosinat ehk 72 lugu veidi rohkem kui kolmelt tosinalt ehk täpsemalt 38 rahvalt. Need on läbi pääsenud koostaja võrdlemisi tihedast sõelast – raamatut ette valmistades luges ta oma sõnul läbi tuhatkond lugu.
„Ilmaveere juttude” maailma kese tundub jäävat kuhugi Põhja-Jäämerre, sest kolmandik lugusid on Jäämere-äärsetelt arktilistelt rahvastelt (sh kaheksa inuiti ja kuus tšuktši rahvajuttu). Kui liita nendele veel lood, mis on pärit Vaikse ookeani põhjaosa rannikutelt –…
„Ilmaveere juttude” maailma kese tundub jäävat kuhugi Põhja-Jäämerre, sest kolmandik lugusid on Jäämere-äärsetelt arktilistelt rahvastelt (sh kaheksa inuiti ja kuus tšuktši rahvajuttu). Kui liita nendele veel lood, mis on pärit Vaikse ookeani põhjaosa rannikutelt –…
Kultuuriinimeste Kroonika
Kadri Kõusaar plaanib sõita Tartu taha, et teha Jaan Kaplinskiga Eesti Ekspressi Areeni lugu. Hoolimata Kaplinski pisukesest puiklemisest sõidabki ning jääb Kaplinskiga kirjavahetusse 14 aastaks ja paneb kirjadest kokku raamatu.
„Mina ja Kaplinski” fenomen?
Mitte ainult. Mõlemal on teineteist vaja. Kaplinski kirjutab otsesõnu, kuidas on vaja ema kuju ja naise kuju veel õige mitmes võtmes. Kõusaar ei ole sel teemal nii otsene, aga kui mõtlen tema korduvalt refereeritud suhtele Hans H. Luigega, siis ehk on ikkagi mingit kuju vaja. Mentorit? Isakuju? Tarka vana meest?
Kõusaar võlub Kaplinskit noore erudeeritud tüdrukuna, kes tsiteerib Pessoad, Bukowskit, zen-budiste, paljusid. Vaba assotsiatsiooniga meenub Tammsaare „Kuningal on…
„Mina ja Kaplinski” fenomen?
Mitte ainult. Mõlemal on teineteist vaja. Kaplinski kirjutab otsesõnu, kuidas on vaja ema kuju ja naise kuju veel õige mitmes võtmes. Kõusaar ei ole sel teemal nii otsene, aga kui mõtlen tema korduvalt refereeritud suhtele Hans H. Luigega, siis ehk on ikkagi mingit kuju vaja. Mentorit? Isakuju? Tarka vana meest?
Kõusaar võlub Kaplinskit noore erudeeritud tüdrukuna, kes tsiteerib Pessoad, Bukowskit, zen-budiste, paljusid. Vaba assotsiatsiooniga meenub Tammsaare „Kuningal on…
Arvi Tavastile peaks see raamat küll meeldima
1960. aastate Prantsusmaal esile kerkinud eksperimentaalse OULIPO liikumise juhtfiguuri Georges Pereci suurromaani järelsõnas kirjutab Anti Saar, et „kirjelduste ning pajatuste kergus ja sundimatus viib mõttele, et ehk on kirjutaja enesele reegli andnud selleks, et oma loomingulist vabadust veelgi suurendada, et ülendada oma vabadus teatavaks tunnetatud paratamatuseks. Teisisõnu: Perec pole vaba valima, mida või kuidas kirjutada, kuna tema vabadus on tugevam: ta on vaba ka valikutest, valikukohustusest kui sellisest.”1 Mõttekäik meenutab kangesti tõlkijat, kes pikkamisi sammub ja kelle vabadus avaldub rangelt ette antud tekstitrajektooril. Paar lehekülge hiljem laiendab Saar sisemise vabaduse tõukepunkti: „[—] on ju üldteada tõde, et head vabavärssi kirjutada…
Uht tsah, uht tsah, neiukene. Karl Eduard Söödi kosmogoonia
Karl Eduard Sööt. Mu laulud, mu veikesed laulud. Koost, toim Õnne Kepp. Tallinn: EKSA, 2022. 711 lk.
Karl Eduard Söödi (1862–1950) „Mu laulud, mu veikesed laulud” koondab kõiki Söödi luulekogudes ilmunud luuletusi ja natuke on otsitud lisa avaldamata käsikirjadest. Söödi puhul oli see kindlasti vajalik tegu, sest tema viimane korralik ülevaatekogumik jääb enam kui 80 aasta tagusesse aega: selleks on 1942. aastal Tartus ilmunud „Kogutud luuletused”. Vahepealsel ajal on ilmunud „Valitud luuletused” (1946), mikroskoopiline valimik „Väikse luuleraamatu” sarjas (1968) ning viis lasteluulevalimikku, lisaks paguluses koondkogu „Elurada” (1951). Kiiduväärselt on värskesse kogumikku pandud ka Söödi lasteluule, nii et nüüd on kõik tõesti koos. Kahju, et avaldamata käsikirjadest ei otsitud lisa julgemalt, sest nagu järelsõnast selgub, neid arhiivis on,…
Tsensuurist ja tühistamisest
Olin ammu lubanud pidada ettekande sellest, kas Eesti kirjanduses on tühistamist ja tsensuuri,1 kui teema muutus ootamatult päevakajaliseks. Märtsikuus tuli mitmel pool jutuks tuntud kirjandusteoste uustrükkide ümberkirjutamine: Tauno Vahter võttis sõna kultuurilehes Sirp,2 Vikerraadios vestlesid Maarja Vaino juhatusel Indrek Koff ja Krista Kaer.3 Ilmus ka ajalehenupuke Agatha Christie uustrükkide ümbersõnastamise kohta,4 nii nagu neid on varem ilmunud teiste autorite teoste kohta.
Vahter, Koff ja Kaer kui kirjanduse vahendajad (kirjastajad, tõlkijad) rääkisid tsenseerivast toimetamisest kui piiritagusest veidrusest, mis ei ole esialgu Eestisse jõudnud ja loodetavasti ei jõuagi. Seesuguse nüüdistsensuuri ideoloogiliseks lätteks peetakse n-ö poliitilist korrektsust või woke-ideoloogiat, ülevõimendatud soovi hoiduda kedagi solvamast,…
Vahter, Koff ja Kaer kui kirjanduse vahendajad (kirjastajad, tõlkijad) rääkisid tsenseerivast toimetamisest kui piiritagusest veidrusest, mis ei ole esialgu Eestisse jõudnud ja loodetavasti ei jõuagi. Seesuguse nüüdistsensuuri ideoloogiliseks lätteks peetakse n-ö poliitilist korrektsust või woke-ideoloogiat, ülevõimendatud soovi hoiduda kedagi solvamast,…
Ohtrasti ohte
Ohtrasti ohte ümbritseb meid meie ajas. Eemale tõrjuda ma neid oma uurimusega ei saa, kuid ehk toob mõnevõrra lohutust ohu ja ohtra päritollu süvenemine.
Eesti keeles on kaks oht-sõna, nende partitiiviga vormiliselt ühtne liitsõna järelosis –ohtu ning vormi poolest sama sõnapere liikmeks sobiv ohter. Ainult viimasel on vasted väljaspool Eesti keeleala, otse idapiiri taga. Etümoloogiat ei ole ühelegi nendest sõnadest seni esitatud. Artiklis kaardistan võimalusi nende algupära leidmiseks.
„Eesti murrete sõnaraamat” (EMS) jagab sõna oht1 : ohu : ohtu tähendused kahte gruppi: 1. ’ebaõnne, õnnetuse vms võimalus ja tõenäosus’ ning 2. ’häda, vaev; mure’; neile lähedane on tegusõna ohutama2 ’vaevama, kurnama, elu raskeks tegema’. Eraldi on…
Eesti keeles on kaks oht-sõna, nende partitiiviga vormiliselt ühtne liitsõna järelosis –ohtu ning vormi poolest sama sõnapere liikmeks sobiv ohter. Ainult viimasel on vasted väljaspool Eesti keeleala, otse idapiiri taga. Etümoloogiat ei ole ühelegi nendest sõnadest seni esitatud. Artiklis kaardistan võimalusi nende algupära leidmiseks.
„Eesti murrete sõnaraamat” (EMS) jagab sõna oht1 : ohu : ohtu tähendused kahte gruppi: 1. ’ebaõnne, õnnetuse vms võimalus ja tõenäosus’ ning 2. ’häda, vaev; mure’; neile lähedane on tegusõna ohutama2 ’vaevama, kurnama, elu raskeks tegema’. Eraldi on…
Aegadeülene heitlus II
(Algus Keeles ja Kirjanduses nr 4)
Sarnaselt artikli esimese osaga on ka järgneva analüüsi eesmärk näidata, kuidas Harold Bloomi ja Paul de Mani teineteist täiendavate arusaamade abil retoorikast ja troopidest on „Kalevipoega” võimalik tõlgendada „Fausti” ümberkirjutusena. Kui aga eelmises eritluses oli fookuses rahvuseepose süžeeline ja temaatiline vastandumine Goethe suurteosele, siis järgnevalt tulevad võrdlemisele tekstikohad, kus „Kalevipoega” saab tõlgendada „Fausti” episoodide taasloomisena.
Bloomi mõjuärevuse teooria seisukohast on kirjandusteos ühes seda ülesehitavate troopidega retooriline tahteakt (vt Hollander 1988: xxxii). Nii on kirjanduslugu teoste diakrooniline vastastikmõju: ühe teose tähendus konkureerib (üle aja) teisega. Selle lähenemise puudujääk seisneb asjaolus, et n-ö teose tahet ja seega vajadust…
Sarnaselt artikli esimese osaga on ka järgneva analüüsi eesmärk näidata, kuidas Harold Bloomi ja Paul de Mani teineteist täiendavate arusaamade abil retoorikast ja troopidest on „Kalevipoega” võimalik tõlgendada „Fausti” ümberkirjutusena. Kui aga eelmises eritluses oli fookuses rahvuseepose süžeeline ja temaatiline vastandumine Goethe suurteosele, siis järgnevalt tulevad võrdlemisele tekstikohad, kus „Kalevipoega” saab tõlgendada „Fausti” episoodide taasloomisena.
Bloomi mõjuärevuse teooria seisukohast on kirjandusteos ühes seda ülesehitavate troopidega retooriline tahteakt (vt Hollander 1988: xxxii). Nii on kirjanduslugu teoste diakrooniline vastastikmõju: ühe teose tähendus konkureerib (üle aja) teisega. Selle lähenemise puudujääk seisneb asjaolus, et n-ö teose tahet ja seega vajadust…
Emad ja tütred eluloos
Ema ja lapse suhe kätkeb pere- ja lähisuhte võimu, mis on aegade ja rahvaste ülene ning eksisteerib nii sõja- kui ka rahuajal. Kultuuritekstidesse on kinnistunud stereotüübid, mis muu hulgas peegeldavad laste ootusi emale. Meenutatagu kas või muinasjuttude kurja võõrasema või regilaulude murevärsse ema surmast: „Eite viidi uksest väĺla, / armud läksid aknast väĺla.”1 Kuid regilauludes esineb ka tütarde tapmise motiiv. Kuigi ema ja lapse side püsib oluline üle aegade, mõjutavad peresuhteid paljud ajas muutuvad majanduslikud, poliitilised, õiguslikud või muud sellised tegurid. Ja just seda suhtevälja kujundatakse poliitiliste debattidega näiteks peretoetuste või perevägivalla2 üle.
Tänapäeva ühiskonnas esile kerkinud arutelusid traditsioonilise perekonna…
Tänapäeva ühiskonnas esile kerkinud arutelusid traditsioonilise perekonna…
Lühikroonika
1. märtsil toimus Tallinnas lastekirjanduse keskuses lastekirjanduse aastakoosolek. Jaanika Palm andis ülevaate möödunud aastal välja antud eesti algupärasest lastekirjandusest, Krista Kumberg tõlkekirjandusest, Helena Kostenok noortekirjandusest ja Anneliis Lepp kõneles lasteraamatuillustratsioonidest.
2.–3. märtsil toimus Kuremaa lossis folkloristide 17. talvekonverents „Mängimine ja mängulisus folklooris”. Kõneldi mänguasjadest, mängimisest ja mängudest nii virtuaalses kui ka pärismaailmas, nii eesti, komi, baltisaksa, ainu kui ka Kesk-Ameerika rahvaste traditsioonis. Plenaarettekande teemal „Lapse mõistmine ühiskonnas ja mängu evolutsiooniline tähendus” pidas sotsioloog Dagmar Kutsar. Ettekannetega esinesid Ell Vahtramäe („Mängime ühtset eesti kooli! Vene kooli üleminek eesti õppekeelele”), Nikolay Kuznetsov („Акань ’nukk’ komi keeles, kirjanduses ja rahvaluules”), Helena Grauberg („Mitte ainult…
2.–3. märtsil toimus Kuremaa lossis folkloristide 17. talvekonverents „Mängimine ja mängulisus folklooris”. Kõneldi mänguasjadest, mängimisest ja mängudest nii virtuaalses kui ka pärismaailmas, nii eesti, komi, baltisaksa, ainu kui ka Kesk-Ameerika rahvaste traditsioonis. Plenaarettekande teemal „Lapse mõistmine ühiskonnas ja mängu evolutsiooniline tähendus” pidas sotsioloog Dagmar Kutsar. Ettekannetega esinesid Ell Vahtramäe („Mängime ühtset eesti kooli! Vene kooli üleminek eesti õppekeelele”), Nikolay Kuznetsov („Акань ’nukk’ komi keeles, kirjanduses ja rahvaluules”), Helena Grauberg („Mitte ainult…
In memoriam Helju Kaal
Foto: Jüri Viikberg
19. jaanuaril 2023 jõudis lõpule Emakeele Seltsi kauaaegse raudvara Helju Kaalu elutee. Üle poole sajandi oma elust pühendas ta eesti keelele ja tööle Emakeele Seltsis, saades otsekui seltsi sümboliks, ilma temata olnuks selle igapäevast elu raske ettegi kujutada. Keeleinimese ametialale jõudmist ei osanud ta ise oma noorpõlves plaanida, aga otsustavaks said ühiskondlikud olud tema kujunemisaastail.
Helju Kübar sündis 6. märtsil 1930 Räpina vallas Raadama külas, ta lõpetas 1949. aasta kevadel 1. lennus Räpina Keskkooli ja astus sama aasta sügisel Tartu ülikooli ajaloo osakonda. Maalapsena eelistas ta oma tulevase erialavalikuna etnograafiat, kuni saatus kõik tema plaanid uppi lõi. 1950. aastal…
19. jaanuaril 2023 jõudis lõpule Emakeele Seltsi kauaaegse raudvara Helju Kaalu elutee. Üle poole sajandi oma elust pühendas ta eesti keelele ja tööle Emakeele Seltsis, saades otsekui seltsi sümboliks, ilma temata olnuks selle igapäevast elu raske ettegi kujutada. Keeleinimese ametialale jõudmist ei osanud ta ise oma noorpõlves plaanida, aga otsustavaks said ühiskondlikud olud tema kujunemisaastail.
Helju Kübar sündis 6. märtsil 1930 Räpina vallas Raadama külas, ta lõpetas 1949. aasta kevadel 1. lennus Räpina Keskkooli ja astus sama aasta sügisel Tartu ülikooli ajaloo osakonda. Maalapsena eelistas ta oma tulevase erialavalikuna etnograafiat, kuni saatus kõik tema plaanid uppi lõi. 1950. aastal…
Lühidalt
Meie Peeter. Lugusid, mälestusi, mõtteid. Koost, toim Tiit Hennoste, Toomas Kiho, Janika Kronberg, Sirje Olesk, Katrin Raid. Tartu: Ilmamaa, 2022. 219 lk.
4. detsembril 2021 Peeter Oleski peiedel välja käidud mõte koondada kõikvõimalikud mälestuskillud Oleskist raamatuks sai umbes aastaga väärikalt teostatud. Raamat toobki mitmekesiselt esile Oleski olemuse ja tähenduse eri inimeste, aga ka laiemalt filoloogilise mõtteilma, kultuuri ja ülepea Eesti riigi jaoks. Ligi 60 autoriga teos kätkeb nii isiklikke episoodi- või detailikirjeldusi kui ka ülevaatlikumat laadi ajastuvisandeid (nt ülikooliaeg, taasiseseisvumise algusaastate poliitiline pilt jm). Pärast kaht proloogi, Hando Runneli luuletust „Mis oleks, kui ma oleks Olesk?” ja Mart Laari Postimehes ilmunud…
4. detsembril 2021 Peeter Oleski peiedel välja käidud mõte koondada kõikvõimalikud mälestuskillud Oleskist raamatuks sai umbes aastaga väärikalt teostatud. Raamat toobki mitmekesiselt esile Oleski olemuse ja tähenduse eri inimeste, aga ka laiemalt filoloogilise mõtteilma, kultuuri ja ülepea Eesti riigi jaoks. Ligi 60 autoriga teos kätkeb nii isiklikke episoodi- või detailikirjeldusi kui ka ülevaatlikumat laadi ajastuvisandeid (nt ülikooliaeg, taasiseseisvumise algusaastate poliitiline pilt jm). Pärast kaht proloogi, Hando Runneli luuletust „Mis oleks, kui ma oleks Olesk?” ja Mart Laari Postimehes ilmunud…
Valtoni soome-ugri süsteem
Kirjaniku ja tõlkija Arvo Valtoni soome-ugri hõimuliikumises osalemise mälestuste raamat koosneb seitsmest peatükist. Kõigepealt kirjeldab autor soome-ugri huvi teket ja kujunemist esimeste kohtumiste ning hõimukiindumust määranud isikute, sündmuste ja reiside kaudu. Sellele järgneb Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni kujunemise ja arengu osa ning peatükid Valtoni tõlketööst ja soome-ugri kirjanike kongressidest. Kuues peatükk on kõige heterogeensem. See kirjeldab kohtumisi suure hulga kirjanikega või siis mõtteid nendest, kellega Valton kohtunud pole või on kokkusaamised jäänud põgusaks. Peatükk pakub ülevaateid igasugustest soome-ugri üritustest ja algatustest, nagu soome-ugri uuringute kongressid ja kirjanike kongressid, ning lihtsalt mõtisklusi erinevatel teemadel, nagu sõprus, mehed ja naised, keel, solidaarsus, vastupanu,…
Juri Lotmani kolmainsus
Nii nagu kristluse substantsiks on ilmutuslik kolmainsus Isa, Poeg ja Püha Vaim, nõnda on Eesti XX sajandi ühe kuulsama humanitaarteadlase ja õpetlase Juri Lotmani (1922–1993) mõtteloomingu eestikeelse kompendiumi struktuurseks aluseks kolmainsus: Teadmine, Mälu ja Südametunnistus. Koostajad Silvi Salupere ja Peeter Torop, mõlemad Juri Lotmani mantlipärijad, on Lotmani varem ilmunud (erandiks „Surm kui süžee probleem”) artiklitest-esseedest esinduslikku ja tunnuslikku valikut tehes lähtunud Lotmani 1990. aastal gümnasistidele peetud loengus väljendatud mõttest: „Mida inimesed õpivad? Inimesed õpivad Teadmist, inimesed õpivad Mälu, inimesed õpivad Südametunnistust. Need on kolm õppeainet, mis on hädavajalikud igas koolis, ja mis kõik sisalduvad kunstis. Kunst on oma olemuselt Mälu ja…
Kahe lõpmatuse vahel
Blaise Pascalil on kuulus mõttekäik selle kohta, kuidas inimene on asetatud täpselt kahe lõpmatuse, lõpmata pisikese ja lõpmata suure vahepeale. Ühele poole jääb aine lõpmatu jaguvus, järjest pisemad mutukad ja osakesed, teisele poole maailmaruumi haaramatus, üha suuremad ja suuremad tähesüsteemid. Rein Unduski monograafia paistab välja kasvavat sarnasest äratundmisest: kultuur on viis, millega inimene leiab endale koha kahe lõpmatuse vahel. Ühel pool on indiviidi aistingulise kogemuse lõpmatu mitmekesisus, teisel pool usulise kogemuse lõpmatu ühtsus. Inimesel on tarvis need kaks lõpmatuse riiki töödelda millekski mõteldavaks, mõistetavaks, omavahel võrreldavaks ja aruteldavaks, ning selle tarvis on ta leiutanud retoorika. Retoorika asetab justkui filtrid kultuuri…
Tule tagasi Tartu, metsdändi!
Võib vist öelda, et oma teise romaaniga on Mehis Heinsaar täieõigusliku metsdändina tagasi pöördunud Tartu kirjandusringkonda. Polnud teda vahepeal näha ei Kivastiku Promenaadis, Veinis ja Vines ega muudes kultuursust täis kohustuslikes Tartu lõbustuskohtades. Mulle on meeldinud viimasel ajal mõelda, et Tartu on muutumas Lääne-Berliiniks, sest raudne eesriie on ju jälle langenud alla Peipsi järve peale! See aga tähendab dekadentsi ja dändismi tagasitulekut Tartusse: elatakse nagu viimseid aegu, süüakse severjaninlikult ananasse ja juuakse šampanjat. Kirjanduslik skeene tühja kohta ei salli. . . .
Muutunud Tartu kirjanduselu kontekstis määratleksin Heinsaart tõesti eheda metsdändina. See dändi alaliik veedab küll päevi lamades ja vaadates „Hercule Poirot’d” ning „Midsomeri…
Muutunud Tartu kirjanduselu kontekstis määratleksin Heinsaart tõesti eheda metsdändina. See dändi alaliik veedab küll päevi lamades ja vaadates „Hercule Poirot’d” ning „Midsomeri…
Keeletoimetajate õpetamisest õppejõu pilgu läbi
Keelekorralduse põhimõtted jõuavad tekstidesse mitut teed pidi, nii kirjalike keelenõuannete kui ka vahendajagrupi ehk keeletoimetajate valikute ja otsuste kaudu. Keeletoimetajad omandavad keelekorralduse põhimõtted ja teadmised üldjuhul ülikoolis, hiljem muidugi ka töö ja enesetäiendamise käigus.
Enamasti on keeletoimetajatel filoloogiline haridus, suurem osa toimetajatest ongi lõpetanud eesti filoloogia õppekava. Noorematest keeletoimetajatest moodustavad olulise osa need, kes on õppinud just nimelt keeletoimetamist. Keeletoimetajaks saab praegu õppida Tallinna Ülikooli keeleteaduse ja keeletoimetamise magistrikaval ja Tartu Ülikoolis soome-ugri ja eesti filoloogia magistrikaval eesti keele hoolde mooduli ainete toel.
Ülikoolid ja õppekavad
Kuigi eraldi erialana ei ole keeletoimetamist mitte alati ülikoolides õpetatud, on eesti filoloogia õppekavades ikka lisaks…
Enamasti on keeletoimetajatel filoloogiline haridus, suurem osa toimetajatest ongi lõpetanud eesti filoloogia õppekava. Noorematest keeletoimetajatest moodustavad olulise osa need, kes on õppinud just nimelt keeletoimetamist. Keeletoimetajaks saab praegu õppida Tallinna Ülikooli keeleteaduse ja keeletoimetamise magistrikaval ja Tartu Ülikoolis soome-ugri ja eesti filoloogia magistrikaval eesti keele hoolde mooduli ainete toel.
Ülikoolid ja õppekavad
Kuigi eraldi erialana ei ole keeletoimetamist mitte alati ülikoolides õpetatud, on eesti filoloogia õppekavades ikka lisaks…
Prantsuse päritolu võõrsõnade kirjakuju varieerumisest eesti keeles
Prantsuse päritolu laen- ja võõrsõnade kiht eesti keeles on märkimisväärne – uusimas võõrsõnade leksikonis (VSL 2012) on prantsuse lähtekeelega märksõnu ligi 10% –, illustreerides hästi, milline on olnud prantsuse kultuuri mõju eesti keelele. Et sõnu laenatakse tavaliselt keelest, mis on vastavas valdkonnas mingis mõttes prestiižsem, on peale diplomaatia- (atašee, diplomaat), moe- (mansett, puuder) ja sõjandussõnade (kürassiir, seersant) prantsuse keelest laenatud rohkelt just kokandussõnu, sest prantsuse kokakunst on kogu maailmas tooni andnud. Koos toitudega on üle võetud nimetused, osa neist on mugandatud, suur osa jäänud ka tsitaatsõnaks, nagu baguette, bouillabaisse, ratatouille.1 Sellist doonorkeelt on nimetatud ka liiderkeeleks (vt ka Erelt 2007: 312–313).…
„Sõbrad elus ja surmas” valgevenelaste, venelaste ja eestlaste folklooris
Paljude rahvaste hulgas tuntud muinasjututüübi „Sõbrad elus ja surmas” (ATU/SUS 470) keskmes on motiiv aja kulgemisest kiiremini teispoolsuses kui maa peal ja tüüpi kuuluvad muinasjutud kirjeldavad teispoolsusse sattunud elava inimese värvikaid kogemusi. ATU/SUS 470 muinasjuttude levinuima süžee järgi lubavad kaks sõpra teineteise pulmas osaleda. Üks neist sureb, elav sõber kutsub surnud sõbra oma pulma ning satub kutset esitades teispoolsusse. Seal ta kas rändab koos surnud sõbraga tolle maailmas, kus näeb mitmesuguseid imeasju ja paradokse, või satub omakorda külalisena surnud sõbra pulma. Elavale tundub, et ta on veetnud sõbraga (mõnes eestikeelses variandis venna või isaga) paar tundi, kuid oma maailma naastes…
Aegadeülene heitlus I
Viimaste kümnendite üks mõjukamaid „Kalevipoja” käsitlusi on Jüri Talveti artikkel „Rahvust ehitav eepos”, kust pärineb peamine ajend siinse tõlgenduse loomiseks: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „„Kalevipoja” süžees ja koguni filosoofilises struktuuris võib jälgida sarnasust Johann Wolfgang von Goethe „Faustiga”” (Talvet 2003: 888). Selles lühikeses tsitaadis on peidus käesoleva artikli ja järgmises ajakirjanumbris ilmuva järje kaks teineteist toetavat eesmärki: esiteks demonstreerida, kuidas „Kalevipoega” on võimalik tõlgendada „Fausti” ümberkirjutusena, teiseks näitlikustada analüüsi kaudu, kuidas Harold Bloomi mõjuärevuse1 teooriat saab kasutada kirjandusteoste võrdlevaks eritluseks. Seda vaatamata Bloomi võttestiku psühhoanalüütilistele vääritimõistmistele, justkui võitleksid autorid omavahel nagu pojad isadega – Kreutzwaldi ja Goethe loojaisiksustele pole järgnevas analüüsis…
Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid
Süstemaatilise polüseemia uurimine võimaldab heita pilgu eri tähendusvaldkondade seostele. Adjektiiv võib rõhutada erinevas kontekstis nimisõna erinevat omadust, näiteks kõva pind viitab puudutamisel jäigale, koostiselt tihedale pinnale, kõva iseloom kangele, järeleandmatule loomusele ja kõva hääl hoopis valjule, tugevale häälele. Uurides adjektiive rühmana, saab aimu, mis tüüpi tähenduste vahel regulaarsed tähendusülekanded toimuvad, ja seega, milliste teiste valdkondadega on uuritav semantiline valdkond enim seotud.
Siinse uurimuse eesmärk on selgitada seaduspärasusi eesti kompimisadjektiivide semantilises struktuuris ning tuvastada korpus- ja sõnaraamatuandmete põhjal süstemaatilise polüseemia mallid. Käsitlen artiklis polüseemiamalle põhjalikumalt leksikograafilisest aspektist, sagedamate mallide motivatsiooni selgitan ka kognitiivsete teooriate taustal. Leksikograafiline ülevaade võimaldab teha tähelepanekuid polüseemia…
Siinse uurimuse eesmärk on selgitada seaduspärasusi eesti kompimisadjektiivide semantilises struktuuris ning tuvastada korpus- ja sõnaraamatuandmete põhjal süstemaatilise polüseemia mallid. Käsitlen artiklis polüseemiamalle põhjalikumalt leksikograafilisest aspektist, sagedamate mallide motivatsiooni selgitan ka kognitiivsete teooriate taustal. Leksikograafiline ülevaade võimaldab teha tähelepanekuid polüseemia…
Kaitstud doktoritööd
9. detsembril 2022 kaitses Triin Todesk Tartu Ülikoolis doktoritöö „Ogdžyk töd ‘I do not know that well’: džyk as a degree expression with verbs in Komi” („Ogdžyk töd ‘ma väga hästi ei tea’: džyk tegusõnade määraväljendina komi keeles”). Juhendaja oli professor Gerson Klumpp (TÜ), oponent professor Rogier Blokland (Uppsala ülikool).
Enamikus uurali keeltest moodustatakse omadus- ja määrsõnade keskvõrre kindla võrdlusliite abil. Näiteks eesti keeles on selleks liiteks –m (nt kiire > kiirem), komi keeles aga –džyk (nt ödjö ’kiire’ > ödjödžyk ’kiirem’). Kui aga eesti keeles piirdub võrdlusliite –m kasutamine omadus- ja määrsõnadega, siis komi keeles võib –džyk liituda ka nimi-, ase- ja tegusõnadele. Sellisel juhul…
Enamikus uurali keeltest moodustatakse omadus- ja määrsõnade keskvõrre kindla võrdlusliite abil. Näiteks eesti keeles on selleks liiteks –m (nt kiire > kiirem), komi keeles aga –džyk (nt ödjö ’kiire’ > ödjödžyk ’kiirem’). Kui aga eesti keeles piirdub võrdlusliite –m kasutamine omadus- ja määrsõnadega, siis komi keeles võib –džyk liituda ka nimi-, ase- ja tegusõnadele. Sellisel juhul…
Lühikroonika
2. detsembril 2022 peeti Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi 17. sügiskonverents „Kui seda metsa ees ei oleks? Metsa kuvand eesti kirjanduses”. Esinesid Valdur Mikita, Madis Arukask, Sirly Hiiemäe, Elo Lindsalu, Mare Müürsepp, Annika Aus, Maarja Vaino ja Aarne Ruben.
2. detsembril toimus Tallinna Ülikoolis VIII teaduskeele konverents. Peep Nemvalts kõneles oma avasõnavõtus Eesti teaduskeelest teadmusühiskonna alustalana. Ettekannetega esinesid Jakob Kübarsepp, Priit Kulu („Eestikeelne terminivara materjalitehnikas ja selle rakendusi”), Helin Puksand („Õppeterminid üliõpilastöödes”), Jaan Alver, Lehte Alver („Eesti-inglise-eesti majandustekstide oskussõnavarast ja tõlkeprobleemidest”), Leif Kalev („Erialase mõisteruumi korrastamine ja arendamine: poliitika ja valitsemise sõnastiku kogemus”), Gerhard Lock („Mitmekeelse teekonna kogemus muusikalise pinge uurimisel ja…
2. detsembril toimus Tallinna Ülikoolis VIII teaduskeele konverents. Peep Nemvalts kõneles oma avasõnavõtus Eesti teaduskeelest teadmusühiskonna alustalana. Ettekannetega esinesid Jakob Kübarsepp, Priit Kulu („Eestikeelne terminivara materjalitehnikas ja selle rakendusi”), Helin Puksand („Õppeterminid üliõpilastöödes”), Jaan Alver, Lehte Alver („Eesti-inglise-eesti majandustekstide oskussõnavarast ja tõlkeprobleemidest”), Leif Kalev („Erialase mõisteruumi korrastamine ja arendamine: poliitika ja valitsemise sõnastiku kogemus”), Gerhard Lock („Mitmekeelse teekonna kogemus muusikalise pinge uurimisel ja…
Tiit-Rein Viitso mälestuseks (4. III 1938 – 2. XII 2022)
Möödunud aasta 2. detsembril lahkus 84-aastasena Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso, üks kõige väljapaistvamaid eesti keele ja uurali keelte uurijaid. Ta sündis 4. märtsil 1938. aastal Tallinnas. 1946. aastal võttis vanemad kaotanud Tiit-Reinu Tartus oma hoole alla tema tädi, farmaatsiaprofessor Alma Tomingas, Tartu Ülikooli esimene eestlasest naisprofessor. Lõpetanud 1956. aastal Tartu 5. Keskkooli, asus Tiit-Rein Viitso õppima Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat, spetsialiseerudes soome-ugri keeltele, sest oli nende vastu huvi tundnud juba koolipoisina.
Ülikooli lõpetas ta 1961. aastal, tema diplomitööks oli „Merendussõnavara vadja keeles”. Pärast seda oli ta aastail 1961–1964 aspirantuuris Keele ja Kirjanduse Instituudi juures Tallinnas. Selle tulemusel kaitses…
Ülikooli lõpetas ta 1961. aastal, tema diplomitööks oli „Merendussõnavara vadja keeles”. Pärast seda oli ta aastail 1961–1964 aspirantuuris Keele ja Kirjanduse Instituudi juures Tallinnas. Selle tulemusel kaitses…
Maarjahein, imevesi ja teised pärisasjad
Valminud on raamat, mis tutvustab osakest Eesti Rahvaluule Arhiivi rikkalikes kogudes leiduvast rahvapärimusest ja selgitab valitud tekstide tausta. Raamatu on koostanud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid Reet Hiiemäe ja Mare Kõiva, sealjuures on olnud põhiautoriks Hiiemäe.
Raamatus on lõimitud eesti pärimusaines, naisteema ning nii vana kui ka tänapäevane kombestik – kombinatsioon, mida ei kohta Eesti raamatulettidel kuigi sageli. Esimesena meenub Karmen Kirke 2006. aastal ilmunud „Seks ja võim. Armuelu Eestis läbi aegade”, mis küll esitab materjali peamiselt publitseeritud allikatest, mitte käsikirjadest, ning mille ajaraam on avaram. „Seks ja võim” algab Balthasar Russowi tekstikatkega XVI sajandist ning lõpeb nõukogudeaegsete dr Noormanni soovitustega ajakirjas…
Raamatus on lõimitud eesti pärimusaines, naisteema ning nii vana kui ka tänapäevane kombestik – kombinatsioon, mida ei kohta Eesti raamatulettidel kuigi sageli. Esimesena meenub Karmen Kirke 2006. aastal ilmunud „Seks ja võim. Armuelu Eestis läbi aegade”, mis küll esitab materjali peamiselt publitseeritud allikatest, mitte käsikirjadest, ning mille ajaraam on avaram. „Seks ja võim” algab Balthasar Russowi tekstikatkega XVI sajandist ning lõpeb nõukogudeaegsete dr Noormanni soovitustega ajakirjas…
Ühtsusest ja paljususest kirjandusteaduses, ilma valehäbita
„Tõstan titsi taade” on peale „Õnne tähenduse” ja „Vokimeistri” (mõlemad 2011) kolmas Arne Merilai kirjutiste kogumik, mis koondab tema viimase kümne aasta tähtsamaid tekste. Nende hulgas leidub teaduslik-spekulatiivseid manifeste, eelretsenseeritud artikleid, samuti lühemaid käsitlusi ilukirjandusest ja artiklikogumikest. Pika karjääriga teadlase raamat oma suurte üldistustega lausa kutsub arutama kirjandusteaduse metodoloogia põhiliste küsimuste üle. Enne nende küsimuste üle arutamist aga soovin end raamatu autori suhtes võimalikult läbinähtavalt positsioneerida, et lugeja saaks arvesse võtta võimalikke pimetähne ja eelarvamusi. Töötan nooremteadurina samas institutsioonis. Merilai oli nii mu bakalaureuse- kui ka magistritöö juhendaja ning on aastaid läbi viinud doktoriseminare, milles olen suurel määral omandanud oma…
Minevik karussellil
Head ajaloolist romaani aeglaselt lugeda on suur nauding. Eriti kui lahkuda moodsa elu kiirteelt ja usaldada end rohkem kui kaheksasajal leheküljel laotuvasse minevikku. Muidugi peab paksu raamatu aeglaseks lugemiseks palju vaba ja rahulikku aega olema, milline tingimus küllap ahendab lugejate hulka. Kuid lihtsalt läbi lehitseda seda romaani pole mõtet.
Romaani peategelane on mees Eesti lähiajaloost, Eduard Profittlich S. J. (1890–1942): apostellik administraator ja aastast 1936 katoliku piiskop Eestis, kes suri märtrina Venemaal, Kirovi vanglas, ja kelle pühakuks kuulutamist katoliku kirik praegu taotleb. Ta pole Eesti avalikkusele ei unustatud ega tundmatu isik, kel soovi, leiab eestikeelse käsitluse kõrval ka tema saksakeelse…
Romaani peategelane on mees Eesti lähiajaloost, Eduard Profittlich S. J. (1890–1942): apostellik administraator ja aastast 1936 katoliku piiskop Eestis, kes suri märtrina Venemaal, Kirovi vanglas, ja kelle pühakuks kuulutamist katoliku kirik praegu taotleb. Ta pole Eesti avalikkusele ei unustatud ega tundmatu isik, kel soovi, leiab eestikeelse käsitluse kõrval ka tema saksakeelse…